Xerxese eksirännakud.
 Lumi. Lörts. Lõdin. Tänavale on eksinud vilavate silmadega värisevad inimesed. Kõik tahavad kodudesse sooja. Kõik tahavad poodidesse õndsasse jõulumuusikasse. Xerxes sõuab, käed taskus, mööda uulitsat. Ikka ühest sombusest tänavaservast teise. Sirgelt kõndimine võtab kogu mehe tähelepanu—tulemuseks on kokkupõrge vastutulijaga, kes samamoodi, ilmas küürakil, ei vaata enda ette. Naine vähemalt kõnnib sirgemalt, kui omaette vabandust või sajatust pomisedes edasi liigub. Mees rapsib lörtsi mantlilt, võtab taskust soojarohtu ja mõmiseb ka ise habemesse: „Jummel, sellist ei oskaks unes ka näha! Milline nägu! Pikk nagu hobusel...“ Ja vaarub aga ainult edasi. Laternad ja jõulutähekesed näitavad ainsana kollakas-oranzhi valgust, kui Xerxes jõuab baari. „Arg Bella“ on tühi nagu rahakott pärast jõule, aga see-eest Xerxes on täis nagu tarakan. Kooslus on suurepärane. Ainult baaridaam vaatab klaasistunud pilgul aknast välja ja ohkab ohvri kombel. Kostab muusikat. Õlu käes, friikartulite kuhi taldrikul, kolm paksu vorsti ketshupimerre ujutatud, istub Xerxes „Ara Bella“ baaris ja vaatab telekapilti, mille seest näidatakse lugusid kuulsustest ja uudiseid õnnetustest. Kõik on tõlgitud igaks juhuks inglise keelde ja kohati värssteksti. Uks kääksub, sisse tuleb teine vanamees, pisike taksijupats järele sibamas. Koera saba on kuni otsani nagu loodiga sirgu seatud. Vanamees tellib endale piima ja koerale õlle. Või vastupidi. Xerxes kasutab eiramistaktikat, lõpetab suutäie ning väljub baarist. Lumi. Lörts. Lõdin. Xerxes astub veel rohkem tuikudes mööda tänavat kodu poole. „Peaks naisele helistama...“ jõuab ta mõelda, enne kui Audi 957MDL ta surnuks sõidab. KANNA HELKURIT. SIND OODATAKSE KOJU. | 
Selle lühijutuga tervitan kõiki neid, kes veel blogi loevad ja tunnevad huvi meie tegemiste vastu. Aga nali naljaks, päriselt ka, kanna helkurit. Päkapikud võivad oma kommitassimised veel kasulikumaks teha ja helkureid kinkida ,sest ööd on siin pikad and the night is dark and full of terrors. Jõulueelses möllus oleme Ugalas mänginud lastelavastusi. Sel nädalal veel mõned! 13.reede läks mõnel halvaendelisemalt kui teisel, aga faks ja fakt on see, et meil oli suurepärane kinoõhtu, punane vaip ja tõelised staarid lühifilmide esilinastusõhtuks. Aitäh kõigile, aga eriti suured tänud Kristole ja Pille Kannimäele! Hurraa! Samuti jääb eelmisse nädalasse uudis, et Kultuurikvartal, mille avatud uste päeval ja ideelisde edasikandmisel ka meie lend osa võttis, saigi linnapoolse toetuse! Veel viimane nädal ametlikku koosviibimist ja siis... *Siia tulevad kohe-kohe imelised pildid meie punase vaiba üritusest, kui ma õpin ära, kuidas faile väiksemaks teha! 
Ole nähtav!
|
