Aasta läheneb lõpule ning veel ainult loetud päevad kannavad enda järel numbrit 2014. Kahju. Millegipärast just aasta lõpus tunnen, et vananen - ja nii juba viimased kolm aastat. Tahaks nagu kuskilt kinni haarata, et kuidagigi takistada seda liig-kiiret ajakulgu. Tjah...see vist on võimatu. Sestap ongi paslik võtta viimne kuidagi kokku, et oleks midagi, mis jääks meenutama seda lühikest...,et saaks öelda: "Näe vaat, see toimus/oli/ilmus ju siis kui aastanumbris oli 2014!"
Üritan teritada oma halle ajurakukesi, mis suures jõulumöllus on kergelt rasvunud ja marinaadi vajunud, et meenutada lõppeva aasta parimaid/halvimaid ning need kuidagi siis statistilisse järgnevusse sättida. Vältimaks hiigpikka eepost (paralleel Kääbiku saagaga), toon ma välja ainult parimad/halvimad või siis...noh, kui ma kuidagi otsustada ei suuda - siis kolm parimat/halvimat.
TEATER
Kõige sobilikum oleks alustada distsipliinist, mida sa ise õpid...eksole? Vaatasin nimekirja üle ning lugesin kokku numbri 57. Ehk 38 (sõnateater: riigiteatrid, teatritudengite diplomitööd, era-, väike- ja projektiteatrid) + 10 (tudengite/harrastajate lavastused) + 9 (tantsuetendust) nähtud lavastust sel aastal...uus rekord. Enim sai asukoha tõttu külastatud Ugala teatrit kuid nimekirja mahuvad lisaks riigiteatritele ka erinevad era-projekti-väiketeatrid/trupid ja nende lavastused.
Parim lavastus (mida olen näinud aastal 2014)
1. Lovesong (Ugala)
2. Neli aastaaega (Linnateater)
3. Kahe isanda teener (Ugala) / Hävituse ingel (Draamateater)
Lovesongi puhul toimis kogu kompott. Kõik elemendid olid ühtseks tervikuks põimitud. Trupp pakkus nauditavat ja ühtlast ansamblimängu. Kui "noorpaari" kaasakiskuv esitus oli elurõõmus ja pakatas kohatisest mängulustist, siis vanapaar mõjus vastandlikult: mõtlike, tasakaalukate ja elukogenenutena. Sama mõjuvalt kui ansamblimäng, toetas lavastuse tervikut ka hea stilistika ning läbimõeldud lavakujundus, rääkimata muusikalisest kujundusest. Seninähtud Taago Tubini lavastustest parim - kõnetas ja mõjus.
Parim draama (mida olen näinud aastal 2014)
1. Lovesong (Ugala) / Neli aastaaega (Linnateater)
Aga ka: Bassein (Ugala)
Lovesongi kohta on juba kõik öeldud. Linnateatrilt jälle üks žedööver, mis on väärt vaatamist. Argo Aadli teeb seal ühe oma parimatest rollidest, mida ma olen seni näinud ja Evelin hiilgab oma headuses. Üllatas, et lavastajaks on Alo Kõrve...pole midagi öelda - hea töö.
Kahju, et "Bassein" Ugala repertuaarist maha võeti. Oli midagi, mida ma polnud varem Ugalas näinud. Miski, mis natuke raputas seda liig korralikku masinavärki seal...kahju.
Parim komöödia (mida olen näinud aastal 2014)
1. Kahe isanda teener (Ugala) / Tuvi (Era)
Aga ka: Hävituse ingel (Draamateater), Meeste kodu (Ugala)
Hea, et tuli miskit, mis võib saada klassikaks...nagu seda on "Armastus kolme apelsini vastu". Või noh...juhul kui trupp ja lavastaja seda ainult soovivad. Prooviperiood olevat olnud vaevaline, kuid lõpp tulem oli siiski super. Aitäh Vallo ja Co, ning aitäh Uku suurepärase Truffaldino eest.
Kindlasti vajab samasuurt tunnustust ka "Tuvi", mis oli üks suurimaid üllatusi minu jaoks see aasta. Suurepärane näitlejate valik ning igati toimiv ansamblimäng. Lavakujundus oli minimalistlik aga kole, kuid see selleks. Tuvi oli ka ainuke lavastus, mida käisin vaatamas teistkordselt.
Parim lavastus noorele vaatajale (mida olen näinud aastal 2014)
1. Von Krahli muinasjutud (Von Krahl)
Aga ka: Lugu kahest vereliblest (NUKU), Kirjaklambritest vöö (VAT) ja Kaunitar ja Koletis (Endla)
Von Krahli muinasjutud oli 2014. aasta esimene lavastus, mida ma nägin. Väga palju ei mäleta. Meenub see emotsioon, mis mind valdas pärast etendust. Mäletan Ott Kartau mängitud väikest poissi ja seda tohutu-lahedat lavakujundust. Mitte ükski "laste"etendus pärast seda, ei pakkunud mulle säärast emotsiooni nagu see lavastus seda tegi, seetõttu on see ka esikohal.
Parim algupärand (mida olen näinud aastal 2014)
1. Köök (Rakvere) / Tuvi (Era)
Aga ka: Sajand (Ugala)
Köök oli...ütleks, et väga Fincherlik lavastus. Kogu aeg on selline veider tunne...kohati on kõhe ja piinlik ning millestki päris lõpuni aru ei saa. Ja siis tuleb see selginemine. Tore.
Parim tantsulavastus (mida olen näinud aastal 2014)
1. Mutanttants, ehk 1000 tantsu, mida... (Cabaret Rhizome) / Präänikud (Keity Pook ja Karoline Suhhovi TÜVKA koolitöö)
Ei ole väga tantsulavastuste usku, aga need kaks olid väga head ja eristusid nendest abstraktsetest koolitöödest, mida olen harjunud vaatama.
Aasta halvim nähtud lavastus
1. Paplid Tuules (Vanemuine)
Ei kõnetanud ja ei olnud ka naljakas. Võib olla oli näitlejatel lihtsalt halb päev. Ainuke etendus, mille vaheajal olen lahkunud.
Parimad meesnäitlejad:
Argo Aadli (Neli aastaaega (Linnateater), ENSV) / Raivo E. Tamm (Masohhisti pihtimus (VAT), ENSV, Ladu (Ugala) ja kõige eelneva kontrastiks: Õnne 13) / Mait Malmsten (Hävituse ingel (Draamateater) , Meeste kodu (Ugala), ENSV) ning Uku Uusberg (Kahe isanda teener (Ugala)).
Parimad naisnäitlejad:
Evelin Võigemast (Neli aastaaega) ja Adeele Sepp (Lovesong, Sajand, Kahe isanda teener ja Hirm sööb hinge seest (kõik Ugala)).
Ja nüüd film...
FILM
2014 oli esimene aasta, kus ma enam-vähem kõik vaadatud filmid mingitviisi kirja panin. Tean, et päris kõike nähtud linateoseid seal ei ole...kuid suurem enamus ehk siiski. Koguarv jääb kuskile 120 kanti. Sisaldab see lisaks täispikkadele mängu-, dokumentaal- ja animafilmidele ka erinevaid lühiversioone, igas distsipliini ja žanrimääratluses. Siin on parimad... ja halvimad.
Parim Film
1. Gone Girl (2014) (rež. David Fincher)
2. American Hustle (2013) - ilmus küll eelmise aasta lõpus, aga meile jõudis 2014 alguses (rež. D. O. Russell)
3. Grand Budapest Hotel (2014) (rež. Wes Anderson)
Oli tugevate režissööride aasta. Võib olla võib mõnel (minu maitset tundval inimesel) tekkida küsimus, et miks ei ole nimekirjas Nolani "Interstellarit" - põhjus on selles, et ma ei ole seda lihtsalt veel millegipärast näinud. See selleks...igatahes võiks need kolm filmi täiesti vabalt olla ka teistpidises järjestuses, lihtsalt Gone Girl on neist kõige värskemalt nähtud. Kõik on žedöövrid: Fincher on oma mõjusas, kohati halvavas headuses, Russell on ikka stiilne ja hea castiga ning Wes mõnusalt veider ja hea visuaalikiiksuga.
Loodan, et "Gone Girl"/"Kadunud" võtab Oscarite jagamisel, kui mitte parima filmi auhinna, siis kindlasti Best Actor ja Best Actress preemiad. Must huumor ja psühholoogiline thriller - parim kombo!
Olulisematest nägemata: Christopher Nolan "Interstellar" ja Richard Linklater "Poisipõlv".
Parim Eesti Film
1. Risttuules (2014) (rež. Martti Helde)
2. Ma ei tule tagasi (2014) (rež. Ilmar Raag)
3. Nullpunkt (2014) (rež. Mihkel Ulk)
Siin ei olnud võitjas kahtlust. Martti tegi midagi, mida siinmail pole varem tehtud. Väga hoolikalt läbi mõeldud kadreering, suisa viimse täpsuseni perfektseks lihvitud. Ei oleks uskunud, et miski oma staatilisuses võib nii sügavalt mõjuda.
Nägemata: Maastik mitme kuuga (rež. Jaan Toomik)
Parim Euroopa Film
1. Nyphomaniac: Vol 1 (rež. Lars von Trier)
2. Philomena (rež. Stephen Frears)
3. Ida (rež. Pawel Pawlikowski)
Kõik kolm valitut linastusid juba küll eelmise aasta lõpus, kuid meie kinodesse jõudsid need alles sellel aastal. Philomena on neist kõige easywatchim, teised kaks on vähe radikaalsemad. Ida on valus. Nümfomaan on oma režissööri, Trieri nägu: teistsugune ja huvitav (ning seksuaalne).
Parim Eesti Lühifilm
1. Roosa kampsun (2014) (rež. Moonika Siimets)
2. See õige (rež. Ivan Pavljutskov)
Esimesed mis oma headuses meenusid. "Roosa kampsun" oli lihtsalt halenaljakas ning "See õige" lihtne ja tabav. Ivan võitis oma teise lühifilmi, "Ivanipäev"-ga see aasta Sleepwalkersi rahvusliku võistlusprogrammi, kahjuks ei ole õnnestunud seda veel näha.
Parim Anima-/Nukufilm
1. The Lego Movie (rež. Phil Lord ja Christopher Miller)
2. Vanamehe multikad (rež. Peeter Ritso ja Mikk Mägi)
Lego-nostalgia, ohtrad popkultuuriviited ja täiskasvanunaljad. Parim.
Vanamehe süldihuumor on lihtsalt üle prahi ning tegelase hääl lausa nakkav.
Parim Superkangelasfilm
1. Guardians of the Galaxy (rež. James Gunn)
2. The Amazing Spider-Man 2 (rež. Marc Webb)
Ei olnud kuigi hea superkangelaste aasta. Transformers oli kohutav, Robocop oli kohutav. Spider-Man oli enam-vähem edetabelikõlbulik ja siis see Guardians of the Galaxy...wow. Need Marveli kangelased on alati minujaoks sellised teisejärgulised olnud kuid GotG'i stsenaarium ja teostus panid mind juba järge ootama. Mõnus huumor, kiire tempo ja väga hea 70ndate - 80ndate soundtrack tegid sellest suurepärase ja jälgitava teose. Soovitan.
Nägemata: X-Men: Days of Future Past, Godzilla.
Halvim Film
1. The Interview (rež. Seth Rogen ja Evan Goldberg) - Kohutav. Üleshaibitud labasuse tipp. James Franco grimmassidel ei tulnudki lõppu. Kahju.
2. Let's Be Cops (rež. Luke Greenfield) - Sama halb ja labane nagu eelmine.
Parimad meesnäitlejad
Ben Affleck (Gone Girl) ja Christian Bale (American Hustle, Exodus: Gods and Kings)
Parimad naisnäitlejad
Rosamund Pike (Gone Girl) / Amy Adams (American Hustle, Her) / Jennifer Lawrence (American Hustle)
Mart Raun võttis ka filmiaasta kokku. Ta vaatas küll kolm korda rohkem filme, kui mina...aga ta on ka elukutseline ja teenib sellega elatist...
SERIAAL
Parim Võõrkeelne Seriaal
1. House of Cards (Netflix)
2. Sherlock (BBC)
3. True Detective (HBO)
Parimaid sarju saab iseloomustada sõnadega intelligentne ja põnev. Paljud A-klassi Hollywoodi tippnäitlejad, eesotsas Matthew McConaughey, Woody Harrelsoni ja suurepäraste Kevin Spacey ning Robin Wright'iga on kolinud üle seriaalidesse ja sarjadesse. Sarnased on lood ka paljude heade stsenaristidega, kes avaldavad suurt nördimust selle üle, et Hollywoodi viimaste aegade linateoste sihtgrupiks on ainult 14-16 poisid, kellele võib ükskõik missuguse jama kokku kirjutada.
Parim Näitlejatöö Välismaa Seriaalis (Mehed)
1. Kevin Spacey (House of Cards) - lihtsalt geniaalne, vastuoluline kuid samas ikkagi sümpaatne tegelane Frank Underwoodi näol
2. Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman (Sherlock) - Dünaamiline Duo, ying ja yang ning Bilbo Baggins ja Smaug
3. Matthew McConaughey (True Detective) - jätkab Dallas Buyers Club'i juurest alguse saanud kursil
Parim Näitlejatöö Välismaa Seriaalis (Naised)
1. Robin Wright (House of Cards) - veetlev, võluv ja kahepalgeline.
2. Alyson Hannigan (How I Met Your Mother) - rumal, samas nutikas ja üdini truu.
3. Michelle Monaghan (True Detective)
Parim Eesti Seriaal
1. ENSV (ETV)
2. Padjaklubi (TV3)
3. Viimane Võmm (Kanal 2)
Ega tihti miskit vaatama sattunudki aga ENSV-d on küll iganädalaselt vaadatud. Geniaalsed karakterid, hea näitlejatöö ja mõnus atmosfäär.
Padjaklubi trumbiks on tema stsenaarium ja äärmuslikud ning vastandlikud naispeategelased.
Parim Näitlejatöö Eesti Seriaalis (Mehed)
1. Raivo E. Tamm (ENSV) - Illar ei ole sellelt planeedilt. Lihtsalt Geniaalne.
2. Harry Kõrvits (Naabriplika) - Muhe, rumal ja halenaljakas linnapea.
3. Argo Aadli (ENSV) / Meelis Rämmeld (Keskea Rõõmud) - Kergeusklik ja üdini truu Miilits Jüri ja ning nohikust eluavastav õpetaja.
Parim Näitlejatöö Eesti Seriaalis (Naised)
1. Helene Vannari (ENSV) -
2. Kristel Aaslaid (Padjaklubi)
3. Elisabeth Reinsalu (Kartulid ja Apelsinid / Pilvede All)
Tegelt võiks kirjutada veel ka muusikast ja raamatutest, poliitikast ja erinevatest sündmustest, kuid siis läheks postitus vist küll väga pikaks ning kes see aasta lõpus viitsib pikki postitusi lugeda, eksole?
Selline oli minu subjektiivne arvamus lõppeva aasta parimatest ja halvimatest lavastustest, filmidest, seriaalidest ning näitlejatöödest. Kindlasti teil endil on oma arvamus, omad lemmikud ja Top'id...kes viitsib, võib kirjutada need siia alla kommentaaridesse, kes aga ei viitsi, võib lihtsalt selle üle korra mõtelda ja juurelda, vaba valik.
Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad...kuid jah, õnneks tsirkus ju alati jääb. Ka tulevikus!
Head vana-aasta lõppu!
Ikka teie,
Kristo
Üritan teritada oma halle ajurakukesi, mis suures jõulumöllus on kergelt rasvunud ja marinaadi vajunud, et meenutada lõppeva aasta parimaid/halvimaid ning need kuidagi siis statistilisse järgnevusse sättida. Vältimaks hiigpikka eepost (paralleel Kääbiku saagaga), toon ma välja ainult parimad/halvimad või siis...noh, kui ma kuidagi otsustada ei suuda - siis kolm parimat/halvimat.
TEATER
Kõige sobilikum oleks alustada distsipliinist, mida sa ise õpid...eksole? Vaatasin nimekirja üle ning lugesin kokku numbri 57. Ehk 38 (sõnateater: riigiteatrid, teatritudengite diplomitööd, era-, väike- ja projektiteatrid) + 10 (tudengite/harrastajate lavastused) + 9 (tantsuetendust) nähtud lavastust sel aastal...uus rekord. Enim sai asukoha tõttu külastatud Ugala teatrit kuid nimekirja mahuvad lisaks riigiteatritele ka erinevad era-projekti-väiketeatrid/trupid ja nende lavastused.
Parim lavastus (mida olen näinud aastal 2014)
1. Lovesong (Ugala)
2. Neli aastaaega (Linnateater)
3. Kahe isanda teener (Ugala) / Hävituse ingel (Draamateater)
Lovesongi puhul toimis kogu kompott. Kõik elemendid olid ühtseks tervikuks põimitud. Trupp pakkus nauditavat ja ühtlast ansamblimängu. Kui "noorpaari" kaasakiskuv esitus oli elurõõmus ja pakatas kohatisest mängulustist, siis vanapaar mõjus vastandlikult: mõtlike, tasakaalukate ja elukogenenutena. Sama mõjuvalt kui ansamblimäng, toetas lavastuse tervikut ka hea stilistika ning läbimõeldud lavakujundus, rääkimata muusikalisest kujundusest. Seninähtud Taago Tubini lavastustest parim - kõnetas ja mõjus.
Parim draama (mida olen näinud aastal 2014)
1. Lovesong (Ugala) / Neli aastaaega (Linnateater)
Aga ka: Bassein (Ugala)
Lovesongi kohta on juba kõik öeldud. Linnateatrilt jälle üks žedööver, mis on väärt vaatamist. Argo Aadli teeb seal ühe oma parimatest rollidest, mida ma olen seni näinud ja Evelin hiilgab oma headuses. Üllatas, et lavastajaks on Alo Kõrve...pole midagi öelda - hea töö.
Kahju, et "Bassein" Ugala repertuaarist maha võeti. Oli midagi, mida ma polnud varem Ugalas näinud. Miski, mis natuke raputas seda liig korralikku masinavärki seal...kahju.
Parim komöödia (mida olen näinud aastal 2014)
1. Kahe isanda teener (Ugala) / Tuvi (Era)
Aga ka: Hävituse ingel (Draamateater), Meeste kodu (Ugala)
Hea, et tuli miskit, mis võib saada klassikaks...nagu seda on "Armastus kolme apelsini vastu". Või noh...juhul kui trupp ja lavastaja seda ainult soovivad. Prooviperiood olevat olnud vaevaline, kuid lõpp tulem oli siiski super. Aitäh Vallo ja Co, ning aitäh Uku suurepärase Truffaldino eest.
Kindlasti vajab samasuurt tunnustust ka "Tuvi", mis oli üks suurimaid üllatusi minu jaoks see aasta. Suurepärane näitlejate valik ning igati toimiv ansamblimäng. Lavakujundus oli minimalistlik aga kole, kuid see selleks. Tuvi oli ka ainuke lavastus, mida käisin vaatamas teistkordselt.
Parim lavastus noorele vaatajale (mida olen näinud aastal 2014)
1. Von Krahli muinasjutud (Von Krahl)
Aga ka: Lugu kahest vereliblest (NUKU), Kirjaklambritest vöö (VAT) ja Kaunitar ja Koletis (Endla)
Von Krahli muinasjutud oli 2014. aasta esimene lavastus, mida ma nägin. Väga palju ei mäleta. Meenub see emotsioon, mis mind valdas pärast etendust. Mäletan Ott Kartau mängitud väikest poissi ja seda tohutu-lahedat lavakujundust. Mitte ükski "laste"etendus pärast seda, ei pakkunud mulle säärast emotsiooni nagu see lavastus seda tegi, seetõttu on see ka esikohal.
Parim algupärand (mida olen näinud aastal 2014)
1. Köök (Rakvere) / Tuvi (Era)
Aga ka: Sajand (Ugala)
Köök oli...ütleks, et väga Fincherlik lavastus. Kogu aeg on selline veider tunne...kohati on kõhe ja piinlik ning millestki päris lõpuni aru ei saa. Ja siis tuleb see selginemine. Tore.
Parim tantsulavastus (mida olen näinud aastal 2014)
1. Mutanttants, ehk 1000 tantsu, mida... (Cabaret Rhizome) / Präänikud (Keity Pook ja Karoline Suhhovi TÜVKA koolitöö)
Ei ole väga tantsulavastuste usku, aga need kaks olid väga head ja eristusid nendest abstraktsetest koolitöödest, mida olen harjunud vaatama.
Aasta halvim nähtud lavastus
1. Paplid Tuules (Vanemuine)
Ei kõnetanud ja ei olnud ka naljakas. Võib olla oli näitlejatel lihtsalt halb päev. Ainuke etendus, mille vaheajal olen lahkunud.
Parimad meesnäitlejad:
Argo Aadli (Neli aastaaega (Linnateater), ENSV) / Raivo E. Tamm (Masohhisti pihtimus (VAT), ENSV, Ladu (Ugala) ja kõige eelneva kontrastiks: Õnne 13) / Mait Malmsten (Hävituse ingel (Draamateater) , Meeste kodu (Ugala), ENSV) ning Uku Uusberg (Kahe isanda teener (Ugala)).
Parimad naisnäitlejad:
Evelin Võigemast (Neli aastaaega) ja Adeele Sepp (Lovesong, Sajand, Kahe isanda teener ja Hirm sööb hinge seest (kõik Ugala)).
Ja nüüd film...
FILM
2014 oli esimene aasta, kus ma enam-vähem kõik vaadatud filmid mingitviisi kirja panin. Tean, et päris kõike nähtud linateoseid seal ei ole...kuid suurem enamus ehk siiski. Koguarv jääb kuskile 120 kanti. Sisaldab see lisaks täispikkadele mängu-, dokumentaal- ja animafilmidele ka erinevaid lühiversioone, igas distsipliini ja žanrimääratluses. Siin on parimad... ja halvimad.
Parim Film
1. Gone Girl (2014) (rež. David Fincher)
2. American Hustle (2013) - ilmus küll eelmise aasta lõpus, aga meile jõudis 2014 alguses (rež. D. O. Russell)
3. Grand Budapest Hotel (2014) (rež. Wes Anderson)
Oli tugevate režissööride aasta. Võib olla võib mõnel (minu maitset tundval inimesel) tekkida küsimus, et miks ei ole nimekirjas Nolani "Interstellarit" - põhjus on selles, et ma ei ole seda lihtsalt veel millegipärast näinud. See selleks...igatahes võiks need kolm filmi täiesti vabalt olla ka teistpidises järjestuses, lihtsalt Gone Girl on neist kõige värskemalt nähtud. Kõik on žedöövrid: Fincher on oma mõjusas, kohati halvavas headuses, Russell on ikka stiilne ja hea castiga ning Wes mõnusalt veider ja hea visuaalikiiksuga.
Loodan, et "Gone Girl"/"Kadunud" võtab Oscarite jagamisel, kui mitte parima filmi auhinna, siis kindlasti Best Actor ja Best Actress preemiad. Must huumor ja psühholoogiline thriller - parim kombo!
Olulisematest nägemata: Christopher Nolan "Interstellar" ja Richard Linklater "Poisipõlv".
Parim Eesti Film
1. Risttuules (2014) (rež. Martti Helde)
2. Ma ei tule tagasi (2014) (rež. Ilmar Raag)
3. Nullpunkt (2014) (rež. Mihkel Ulk)
Siin ei olnud võitjas kahtlust. Martti tegi midagi, mida siinmail pole varem tehtud. Väga hoolikalt läbi mõeldud kadreering, suisa viimse täpsuseni perfektseks lihvitud. Ei oleks uskunud, et miski oma staatilisuses võib nii sügavalt mõjuda.
Nägemata: Maastik mitme kuuga (rež. Jaan Toomik)
Parim Euroopa Film
1. Nyphomaniac: Vol 1 (rež. Lars von Trier)
2. Philomena (rež. Stephen Frears)
3. Ida (rež. Pawel Pawlikowski)
Kõik kolm valitut linastusid juba küll eelmise aasta lõpus, kuid meie kinodesse jõudsid need alles sellel aastal. Philomena on neist kõige easywatchim, teised kaks on vähe radikaalsemad. Ida on valus. Nümfomaan on oma režissööri, Trieri nägu: teistsugune ja huvitav (ning seksuaalne).
Parim Eesti Lühifilm
1. Roosa kampsun (2014) (rež. Moonika Siimets)
2. See õige (rež. Ivan Pavljutskov)
Esimesed mis oma headuses meenusid. "Roosa kampsun" oli lihtsalt halenaljakas ning "See õige" lihtne ja tabav. Ivan võitis oma teise lühifilmi, "Ivanipäev"-ga see aasta Sleepwalkersi rahvusliku võistlusprogrammi, kahjuks ei ole õnnestunud seda veel näha.
Parim Anima-/Nukufilm
1. The Lego Movie (rež. Phil Lord ja Christopher Miller)
2. Vanamehe multikad (rež. Peeter Ritso ja Mikk Mägi)
Lego-nostalgia, ohtrad popkultuuriviited ja täiskasvanunaljad. Parim.
Vanamehe süldihuumor on lihtsalt üle prahi ning tegelase hääl lausa nakkav.
Parim Superkangelasfilm
1. Guardians of the Galaxy (rež. James Gunn)
2. The Amazing Spider-Man 2 (rež. Marc Webb)
Ei olnud kuigi hea superkangelaste aasta. Transformers oli kohutav, Robocop oli kohutav. Spider-Man oli enam-vähem edetabelikõlbulik ja siis see Guardians of the Galaxy...wow. Need Marveli kangelased on alati minujaoks sellised teisejärgulised olnud kuid GotG'i stsenaarium ja teostus panid mind juba järge ootama. Mõnus huumor, kiire tempo ja väga hea 70ndate - 80ndate soundtrack tegid sellest suurepärase ja jälgitava teose. Soovitan.
Nägemata: X-Men: Days of Future Past, Godzilla.
Halvim Film
1. The Interview (rež. Seth Rogen ja Evan Goldberg) - Kohutav. Üleshaibitud labasuse tipp. James Franco grimmassidel ei tulnudki lõppu. Kahju.
2. Let's Be Cops (rež. Luke Greenfield) - Sama halb ja labane nagu eelmine.
Parimad meesnäitlejad
Ben Affleck (Gone Girl) ja Christian Bale (American Hustle, Exodus: Gods and Kings)
Parimad naisnäitlejad
Rosamund Pike (Gone Girl) / Amy Adams (American Hustle, Her) / Jennifer Lawrence (American Hustle)
Mart Raun võttis ka filmiaasta kokku. Ta vaatas küll kolm korda rohkem filme, kui mina...aga ta on ka elukutseline ja teenib sellega elatist...
SERIAAL
Parim Võõrkeelne Seriaal
1. House of Cards (Netflix)
2. Sherlock (BBC)
3. True Detective (HBO)
Parimaid sarju saab iseloomustada sõnadega intelligentne ja põnev. Paljud A-klassi Hollywoodi tippnäitlejad, eesotsas Matthew McConaughey, Woody Harrelsoni ja suurepäraste Kevin Spacey ning Robin Wright'iga on kolinud üle seriaalidesse ja sarjadesse. Sarnased on lood ka paljude heade stsenaristidega, kes avaldavad suurt nördimust selle üle, et Hollywoodi viimaste aegade linateoste sihtgrupiks on ainult 14-16 poisid, kellele võib ükskõik missuguse jama kokku kirjutada.
Parim Näitlejatöö Välismaa Seriaalis (Mehed)
1. Kevin Spacey (House of Cards) - lihtsalt geniaalne, vastuoluline kuid samas ikkagi sümpaatne tegelane Frank Underwoodi näol
2. Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman (Sherlock) - Dünaamiline Duo, ying ja yang ning Bilbo Baggins ja Smaug
3. Matthew McConaughey (True Detective) - jätkab Dallas Buyers Club'i juurest alguse saanud kursil
Parim Näitlejatöö Välismaa Seriaalis (Naised)
1. Robin Wright (House of Cards) - veetlev, võluv ja kahepalgeline.
2. Alyson Hannigan (How I Met Your Mother) - rumal, samas nutikas ja üdini truu.
3. Michelle Monaghan (True Detective)
Parim Eesti Seriaal
1. ENSV (ETV)
2. Padjaklubi (TV3)
3. Viimane Võmm (Kanal 2)
Ega tihti miskit vaatama sattunudki aga ENSV-d on küll iganädalaselt vaadatud. Geniaalsed karakterid, hea näitlejatöö ja mõnus atmosfäär.
Padjaklubi trumbiks on tema stsenaarium ja äärmuslikud ning vastandlikud naispeategelased.
Parim Näitlejatöö Eesti Seriaalis (Mehed)
1. Raivo E. Tamm (ENSV) - Illar ei ole sellelt planeedilt. Lihtsalt Geniaalne.
2. Harry Kõrvits (Naabriplika) - Muhe, rumal ja halenaljakas linnapea.
3. Argo Aadli (ENSV) / Meelis Rämmeld (Keskea Rõõmud) - Kergeusklik ja üdini truu Miilits Jüri ja ning nohikust eluavastav õpetaja.
Parim Näitlejatöö Eesti Seriaalis (Naised)
1. Helene Vannari (ENSV) -
2. Kristel Aaslaid (Padjaklubi)
3. Elisabeth Reinsalu (Kartulid ja Apelsinid / Pilvede All)
Tegelt võiks kirjutada veel ka muusikast ja raamatutest, poliitikast ja erinevatest sündmustest, kuid siis läheks postitus vist küll väga pikaks ning kes see aasta lõpus viitsib pikki postitusi lugeda, eksole?
Selline oli minu subjektiivne arvamus lõppeva aasta parimatest ja halvimatest lavastustest, filmidest, seriaalidest ning näitlejatöödest. Kindlasti teil endil on oma arvamus, omad lemmikud ja Top'id...kes viitsib, võib kirjutada need siia alla kommentaaridesse, kes aga ei viitsi, võib lihtsalt selle üle korra mõtelda ja juurelda, vaba valik.
Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad...kuid jah, õnneks tsirkus ju alati jääb. Ka tulevikus!
Head vana-aasta lõppu!
Ikka teie,
Kristo