Tervist, blogimaias lugeja.
Lüüsmees siinpool.
Elu õpetab mitte tegema suuri sõnu… kuigi ka sellele vaidlen peagi vastu.
Eelmine kord, kui meil kursakoosolek Viljandis oli, pakuti välja, et Mustal Kastil peaks olema Instagram (mille aadressiks sai: instagram.com/mustkast) ja Twitter (mille aadressiks sai: twitter.com/TeaterMustKast). Küsiti siis, et kes neid haldama võiks hakata ja mina (olles väsinud ja lahmimisaldis nagu ikka) võtsin sõna, et seda peaks tegema inimene, kes on asjast huvitatud, mitte et kõik peavad, sest mina ei kavatse seda kunagi oma telefoni tõmmata ega kasutama hakata! – Mul oli vahepeal sotsiaalvõrgustikuvaenulik periood, kus tahtsin ka Facebooki ära kustutada jne. Pärast seda koosolekut hakkas aga keelatud õun kibedalt kripeldama. Päev-päevalt sain aru, et võin ju valida, kelle säutse näen ning koondada kokku just niisuguse infovoolu, nagu tahan. Niisiis sõin oma suurtest sõnadest kõhu täis ja tegin ühel ööl Eesti kõige halvema internetileviga asulas (ehk see annab aimu, kui väga ma seda lõpuks tahtsin… aeglane internet ja selle 100 marruajamismoodust ja kõik see) omale Twitteri konto (twitter.com/KristjanLyys).
Teisipidi tegin ka hoopis positiivsemas situatsioonis, veebruari alguses, suuri sõnu. Nimelt olen nüüd kihlatud (ja EI, me ei tea, millal pulmad on). Seega pole suurte sõnade tegemine alati halb. Niikaua, kuni nende taga 100% seisad. Seega: Märt sai küll esimesena tanu alla, kuid mina olin 10. lennu esimene kihluja. Nice.
Eelnev on muidugi nüüdseks juba minevikumuusika ja kuna tegemist pole Kristjan Lüüsi isikliku blogi, vaid 10. lennu tegemisi jälgiva blogiga, jätkan tulevikuteemadel. Kusjuures soovitan kindlasti tutvuda ka Musta Kasti näitleja Märt Koigi blogiga, kus ta lahkab talle omase huumori ja kriitikaprisma kaudu erinevaid päevakorras olevaid teemasid. Lisaks jälgib ta aktiivselt juba alanud valimisi ning “live-tweedib” valimisstuudiot. Kel huvi, tutvuge.
“1987”
Hetkel on meil Tartus valminud üks kahest “proffesionaalse lavastajaga” diplomilavastustest, mis on pakkunud täiesti kordumatut elamust nii meile kui publikule. Lähemalt saab arvustusi lugeda:
Lennufilm ja Musta Kasti uus hooaeg (sneak peak)
Praeguste andmete kohaselt linastub meie, 10. lennu Lennufilm 27. märtsil, mida te kahjuks muidugi ei näe, sest Must Kast saab ÜHE-AASTASEKS ja sellel õhtul see pidu Genialistide klubis ka toimub. Siiski-siiski on meil plaanis suurelt ekraanilt selle vaatamist ka kohapeal võimaldada. Luban, et seekord on peole tulijatele veel kihvtimaid lõbustusi ja haaravat meelelahutust. Ei puudu ka sellel aastal Bigband ja avavalss.
Mis aga edasi? Hea, et küsisid. Nimelt on plaanis hooaeg, kus esietendub IGAL KUUL uus lavastus ning lavastada kavatseb lisaks meie neljale andekale (selleks ajaks diplomeeritud!!!) lavastajale veel mõnigi meie seast, seega on, mida oodata.
Veel enne kooli lõppu teeme HYPER–GIGAtuuri üle Eesti, tööpealkirjaga Juunituur, kus mängime nelja aasta parimaid palu lausa 12 erinevas kohas – nii suures kui väikses, seega hoidke hinge kinni, me plahvatame maailma!
Nüüd olen oma blogikastist mõnusalt välja kirjutanud. Kõigest tulevast täpsemalt siis, kui on juba õige aeg.
Seniks jätan teid juba kõigile teada mõtteteraga: kentauril on kaks kõhtu.
Kristjan Ljujus
Lüüsmees siinpool.
Elu õpetab mitte tegema suuri sõnu… kuigi ka sellele vaidlen peagi vastu.
Eelmine kord, kui meil kursakoosolek Viljandis oli, pakuti välja, et Mustal Kastil peaks olema Instagram (mille aadressiks sai: instagram.com/mustkast) ja Twitter (mille aadressiks sai: twitter.com/TeaterMustKast). Küsiti siis, et kes neid haldama võiks hakata ja mina (olles väsinud ja lahmimisaldis nagu ikka) võtsin sõna, et seda peaks tegema inimene, kes on asjast huvitatud, mitte et kõik peavad, sest mina ei kavatse seda kunagi oma telefoni tõmmata ega kasutama hakata! – Mul oli vahepeal sotsiaalvõrgustikuvaenulik periood, kus tahtsin ka Facebooki ära kustutada jne. Pärast seda koosolekut hakkas aga keelatud õun kibedalt kripeldama. Päev-päevalt sain aru, et võin ju valida, kelle säutse näen ning koondada kokku just niisuguse infovoolu, nagu tahan. Niisiis sõin oma suurtest sõnadest kõhu täis ja tegin ühel ööl Eesti kõige halvema internetileviga asulas (ehk see annab aimu, kui väga ma seda lõpuks tahtsin… aeglane internet ja selle 100 marruajamismoodust ja kõik see) omale Twitteri konto (twitter.com/KristjanLyys).
Teisipidi tegin ka hoopis positiivsemas situatsioonis, veebruari alguses, suuri sõnu. Nimelt olen nüüd kihlatud (ja EI, me ei tea, millal pulmad on). Seega pole suurte sõnade tegemine alati halb. Niikaua, kuni nende taga 100% seisad. Seega: Märt sai küll esimesena tanu alla, kuid mina olin 10. lennu esimene kihluja. Nice.
Eelnev on muidugi nüüdseks juba minevikumuusika ja kuna tegemist pole Kristjan Lüüsi isikliku blogi, vaid 10. lennu tegemisi jälgiva blogiga, jätkan tulevikuteemadel. Kusjuures soovitan kindlasti tutvuda ka Musta Kasti näitleja Märt Koigi blogiga, kus ta lahkab talle omase huumori ja kriitikaprisma kaudu erinevaid päevakorras olevaid teemasid. Lisaks jälgib ta aktiivselt juba alanud valimisi ning “live-tweedib” valimisstuudiot. Kel huvi, tutvuge.
“1987”
Hetkel on meil Tartus valminud üks kahest “proffesionaalse lavastajaga” diplomilavastustest, mis on pakkunud täiesti kordumatut elamust nii meile kui publikule. Lähemalt saab arvustusi lugeda:
- Tartu Postimehest (lugesin ise paberlehest ega leidnud vastavat linki siia)
- ERRi klipp
- Klassikaraadio Delta
- Mihkel Trumani arvustus
Lennufilm ja Musta Kasti uus hooaeg (sneak peak)
Praeguste andmete kohaselt linastub meie, 10. lennu Lennufilm 27. märtsil, mida te kahjuks muidugi ei näe, sest Must Kast saab ÜHE-AASTASEKS ja sellel õhtul see pidu Genialistide klubis ka toimub. Siiski-siiski on meil plaanis suurelt ekraanilt selle vaatamist ka kohapeal võimaldada. Luban, et seekord on peole tulijatele veel kihvtimaid lõbustusi ja haaravat meelelahutust. Ei puudu ka sellel aastal Bigband ja avavalss.
Mis aga edasi? Hea, et küsisid. Nimelt on plaanis hooaeg, kus esietendub IGAL KUUL uus lavastus ning lavastada kavatseb lisaks meie neljale andekale (selleks ajaks diplomeeritud!!!) lavastajale veel mõnigi meie seast, seega on, mida oodata.
Veel enne kooli lõppu teeme HYPER–GIGAtuuri üle Eesti, tööpealkirjaga Juunituur, kus mängime nelja aasta parimaid palu lausa 12 erinevas kohas – nii suures kui väikses, seega hoidke hinge kinni, me plahvatame maailma!
Nüüd olen oma blogikastist mõnusalt välja kirjutanud. Kõigest tulevast täpsemalt siis, kui on juba õige aeg.
Seniks jätan teid juba kõigile teada mõtteteraga: kentauril on kaks kõhtu.
Kristjan Ljujus
