Teeme lühidalt ja kiirelt, teie kiirkohtingu partner selleks nädalaks on Miša.
SÕNA SAAVAD NÄDALA TEGIJAD ISE
Sel teisipäeval esietendus Kaarel Targo monolavastus "Ahvilend". Mida on aga öelda autoril endal? "Monokas on pakkunud huvitava väljakutse, mille kallal töö veel jätkub (Tartu etendus on juba parem kui Viljandis!)."
Nagu Kaarli lausest aru võis saada, on meid oodata juba 29. jaanuaril Tartusse Genialistide klubisse, kus tuleb lavale uus üritustesari "MONOLAVA". Iga kuu viimasel nädalal etendame meie, 10. lennu tudengid, Genialistide klubis Tartus oma monoetendusi. Nüüd, jaanuarikuu viimasel kolmapäeval, saab näha alates kella seitsmest nelja monoetendust, üles astuvad Kaarel, Mihkel, Jaanika ja Birgit.
Kuid pingete mahalaadimiseks korraldas Kaarel ka oma kauaoodatud 20. sünnipäeva lõpuks ära, seda oli nüüd oodatud juba oma viis aastat. Siin kohal oleks asjalik peoperemehe enda tsitaat ikka veel kestvast sünnipäevast - "Pidu - hindamatu - Mastercardiga seda ei saa!"
VÄIKE MONO GALERII: MITME NÄOGA MEES
SÕNA SAAVAD NÄDALA TEGIJAD ISE
Sel teisipäeval esietendus Kaarel Targo monolavastus "Ahvilend". Mida on aga öelda autoril endal? "Monokas on pakkunud huvitava väljakutse, mille kallal töö veel jätkub (Tartu etendus on juba parem kui Viljandis!)."
Nagu Kaarli lausest aru võis saada, on meid oodata juba 29. jaanuaril Tartusse Genialistide klubisse, kus tuleb lavale uus üritustesari "MONOLAVA". Iga kuu viimasel nädalal etendame meie, 10. lennu tudengid, Genialistide klubis Tartus oma monoetendusi. Nüüd, jaanuarikuu viimasel kolmapäeval, saab näha alates kella seitsmest nelja monoetendust, üles astuvad Kaarel, Mihkel, Jaanika ja Birgit.
Kuid pingete mahalaadimiseks korraldas Kaarel ka oma kauaoodatud 20. sünnipäeva lõpuks ära, seda oli nüüd oodatud juba oma viis aastat. Siin kohal oleks asjalik peoperemehe enda tsitaat ikka veel kestvast sünnipäevast - "Pidu - hindamatu - Mastercardiga seda ei saa!"
VÄIKE MONO GALERII: MITME NÄOGA MEES
VILJANDIS AGA TEGUTSES ERITI AKTIIVSELT JAANIKA JA SELLE SUUTIS PURKI SURUDA RAUNO
ÕNNEKS EI OLNUD SEE NÄDAL MEIEGA SANDRIT, SEST TEMA OLI BERILIINIS
Sass ise tervitab meid järgneva filosoofilise traktaadiga.
"Ahoi
Kas pole mitte imelik, et inimene on leiutanud taeva all lendavad vorstid? See selleks.. Jõudsin mina Berliini, kus mind võttis vastu teise kursuse üliõpilane Raphael, kes on ütlemata tore. Minus valitses täielik teadmatus selle suhtes, et mis toimuma hakkab. Järgmisel hommikul ärkasin vara ja sain teada, et sakslased kodus hommikust ei söö. Kõik kohad on täis väikeseid putkasid, kus müüakse kõvaks läinud saiu, mida ei parenda nende maitse. Metroosüsteem on siin aga imeline! Arhitektuur on igav, sest kõik tänavad on ühelaiused ja kõik majad ühekõrgused ja kõik on üles ehitatud ruudule. Algasid proovid... Tutvumine -tore. Sain teada, et me oleme siia kokku tulnud selleks, et teha ühele suurele teadlaste kokkutulekule avamine ning väikeseid perfonkse. Umberto Eco pidi ka siia tulema... Berliinis on tore see, et poed ja alkohol on avatud läbi öö. Meil on toitlustus iga päev - nii et ma olen ära söönud juba umbes 15 suurt saia. Eile oli minu korterikaaslasel sünnipäev. Ta nimi on Sven ja ta on väga mõnus kutt. Magada oli küll raske, sest pidu kestis kaua ja minu magamisase on elutoa diivanil... Jah... Toiduhinnad on pm samad mis meil, kuid kui ma ütlesin Raphaelile, kui palju meie riigiteatris palka saame, pidi ta üllatusest ning kurvastusest ning imestusest kokku kukkuma."
KAHJUKS ME SOOMEST KAIJALT SÕNUMEID SEE NÄDAL EI SAA
*Segan siinkohal vahele, sest saate küll, kui te nüüd puhtjuhuslikult seda täiendust loete. Mina olen endiselt elus ja nagu nad ütlevad, kaikki on kunnossa. Olen oma haaret nüüdseks ka väljapoole Tamperet laiendanud, sellest ka viivitus minu teadetes. Mis siin muud ikka öelda, et kui aurinko paistab, on elu üks puhas ilu. Ehk ma järgmisel - oma bloginädalal - kirjutan pikemalt, aga tahaksin lihtsalt öelda, et ma arvan, et kõik inimesed, kes praegusel hetkel võitlevad enda sees sellise küsimusega: kas ma peaksin mõneks ajaks kodust ära minema - võiksid selle võitluse ükskord lõpetada ja vastata endale JAH. Sest tahaksin kinnitada, et see on nii mitmeski aspektis nii vitun vaikea, aga samal ajal helvetin hyva. Ja sellest ei saa jokanpäivan aru, seda saab tõeliselt mõista alles siis, kui oled juba kodust eemal.*
AGA SEE-EEST KÄIS SOOMES MEIE OMA LAURI
Mäesepa kommentaar: "Keika 2014. Lauri käis ansambel Ukerdajatega Helsingis Eesti Suursaatkonnas erinevate pintsaklipslaste meeli lahutamas. Suursaadik oli ääretult külalislahke ja poisid jäid rahule. Eesti lipp lehvis kõrges!"
Sass ise tervitab meid järgneva filosoofilise traktaadiga.
"Ahoi
Kas pole mitte imelik, et inimene on leiutanud taeva all lendavad vorstid? See selleks.. Jõudsin mina Berliini, kus mind võttis vastu teise kursuse üliõpilane Raphael, kes on ütlemata tore. Minus valitses täielik teadmatus selle suhtes, et mis toimuma hakkab. Järgmisel hommikul ärkasin vara ja sain teada, et sakslased kodus hommikust ei söö. Kõik kohad on täis väikeseid putkasid, kus müüakse kõvaks läinud saiu, mida ei parenda nende maitse. Metroosüsteem on siin aga imeline! Arhitektuur on igav, sest kõik tänavad on ühelaiused ja kõik majad ühekõrgused ja kõik on üles ehitatud ruudule. Algasid proovid... Tutvumine -tore. Sain teada, et me oleme siia kokku tulnud selleks, et teha ühele suurele teadlaste kokkutulekule avamine ning väikeseid perfonkse. Umberto Eco pidi ka siia tulema... Berliinis on tore see, et poed ja alkohol on avatud läbi öö. Meil on toitlustus iga päev - nii et ma olen ära söönud juba umbes 15 suurt saia. Eile oli minu korterikaaslasel sünnipäev. Ta nimi on Sven ja ta on väga mõnus kutt. Magada oli küll raske, sest pidu kestis kaua ja minu magamisase on elutoa diivanil... Jah... Toiduhinnad on pm samad mis meil, kuid kui ma ütlesin Raphaelile, kui palju meie riigiteatris palka saame, pidi ta üllatusest ning kurvastusest ning imestusest kokku kukkuma."
KAHJUKS ME SOOMEST KAIJALT SÕNUMEID SEE NÄDAL EI SAA
*Segan siinkohal vahele, sest saate küll, kui te nüüd puhtjuhuslikult seda täiendust loete. Mina olen endiselt elus ja nagu nad ütlevad, kaikki on kunnossa. Olen oma haaret nüüdseks ka väljapoole Tamperet laiendanud, sellest ka viivitus minu teadetes. Mis siin muud ikka öelda, et kui aurinko paistab, on elu üks puhas ilu. Ehk ma järgmisel - oma bloginädalal - kirjutan pikemalt, aga tahaksin lihtsalt öelda, et ma arvan, et kõik inimesed, kes praegusel hetkel võitlevad enda sees sellise küsimusega: kas ma peaksin mõneks ajaks kodust ära minema - võiksid selle võitluse ükskord lõpetada ja vastata endale JAH. Sest tahaksin kinnitada, et see on nii mitmeski aspektis nii vitun vaikea, aga samal ajal helvetin hyva. Ja sellest ei saa jokanpäivan aru, seda saab tõeliselt mõista alles siis, kui oled juba kodust eemal.*
AGA SEE-EEST KÄIS SOOMES MEIE OMA LAURI
Mäesepa kommentaar: "Keika 2014. Lauri käis ansambel Ukerdajatega Helsingis Eesti Suursaatkonnas erinevate pintsaklipslaste meeli lahutamas. Suursaadik oli ääretult külalislahke ja poisid jäid rahule. Eesti lipp lehvis kõrges!"
Mina soovin teile punaseid põski!