Algamas on algus. See tähedab, et siis minu blogiposituse algus. Tere, olen Birgit. Kummardus. Naeratus. Väike aplaus? Las ma unistan. Kuid see las jääda. Tutvustus on tehtud. Räägime asjast. Möödunud on nädal. Natukene siin linnas, siis seal ja sekka ka kolmandat. Kokku seob seda veedetud aeg Velloga. Vello, meie bussijuht. Tore mees on Vello. Kui ta meile sel pühapäeval Saueaugule järgi tuli, siis esimene küsimus oli, et noh, kas me oleme ikka elus. See võtab ideaalselt kokku selle, mis on toimunud. Mis siis on toimunud?
Treff sai läbi. Pakkisime end bussi ja alustasime sõitu Viljandi poole. Kaks tundi bussi. Magati. Viljandis ootas meid ees treiler, suurem kui varem, hunnik kostüüme, prožektoreid, poodiumeid, akse ja muud. Panna kõik bussi ja treileri. Mõtleks, et see on lihtne. Teoorias. Peale tunnikest olime sellega hakkama saanud. Mina olen siiamaani hämmingus. Mis seal ikka. Siis tuli sõit Tartu. Pean mainime, et Tartu sääsed on maailma suurimad mõrvarid. Maha laadimine oli seetõttu ülinobe. Inimesed jooksid, poodiumid justkui leidsid ise tee Genialistide saali. Meeldiv on ju nii mõelda. Kuid see oli siiski töö. Üüratu. Asjad ülesse veetud, siis muutus kõik ikka väga uduseks. Ainus mõte juba sel õhtul oli, et kus on mu magamisase. Kõik olid väga väsinud. Mina olen siiamaani. Eks ka teised.
Treff sai läbi. Pakkisime end bussi ja alustasime sõitu Viljandi poole. Kaks tundi bussi. Magati. Viljandis ootas meid ees treiler, suurem kui varem, hunnik kostüüme, prožektoreid, poodiumeid, akse ja muud. Panna kõik bussi ja treileri. Mõtleks, et see on lihtne. Teoorias. Peale tunnikest olime sellega hakkama saanud. Mina olen siiamaani hämmingus. Mis seal ikka. Siis tuli sõit Tartu. Pean mainime, et Tartu sääsed on maailma suurimad mõrvarid. Maha laadimine oli seetõttu ülinobe. Inimesed jooksid, poodiumid justkui leidsid ise tee Genialistide saali. Meeldiv on ju nii mõelda. Kuid see oli siiski töö. Üüratu. Asjad ülesse veetud, siis muutus kõik ikka väga uduseks. Ainus mõte juba sel õhtul oli, et kus on mu magamisase. Kõik olid väga väsinud. Mina olen siiamaani. Eks ka teised.
Esmaspäeval 10. juunil olid teatris lapsed
Kell 11 algas minu, Birgiti, lastelavastus "Ühest kohvrist kostab muusika" ja sinna otsa Jannika lavastus "Kolm paksu". Vahele väike paus, siis algas meie lastelavastuste teine blokk. Kell 14.00 etendus Kaija "Sõber number üks" ja Lennarti "Kaks päikest". Mängisime õues. lapsed ja emad isad vaatasid. Hirm oli suur, et hakkab sadama. Ei hakanud. Kõik olid rõõmsad. Meie, ja meie publikum.
Kell 11 algas minu, Birgiti, lastelavastus "Ühest kohvrist kostab muusika" ja sinna otsa Jannika lavastus "Kolm paksu". Vahele väike paus, siis algas meie lastelavastuste teine blokk. Kell 14.00 etendus Kaija "Sõber number üks" ja Lennarti "Kaks päikest". Mängisime õues. lapsed ja emad isad vaatasid. Hirm oli suur, et hakkab sadama. Ei hakanud. Kõik olid rõõmsad. Meie, ja meie publikum.
Neetud "Neetud rist" ehk saaga algas.
Jah. Saaga. Kuidas saada üles lava pluss valguspark. Ikka tööga. Töö. Töö. Töö. Öötöö. Töö-öö. Öööö. Oli öö. Pime. Külm. Meile, kes me juba ammuilma olime väsinud, oli see pikim öö meie elus. ÖÖ. Alguses oli kõik roosiline. Naeratused näol tehti tööd. Hämmastava kiirusega valmis lava. Kerkisid ja langesid aksid. Poodimid said paika. Sel hetkel vaatasime kella. Kell oli juba õhtu. Siis saime aru, et kui valguspargi üles saame on kell juba üle 12-ne. Nii see oli. Me lõpetasime kell pool kuus hommikul. 14 tundi järjest. Hommikul lastelavastused ja magamata ööd ja päevad olid jätnud inimeste nägudele ja tegudele jälje. Raske oli. Öösel langes inimesi nagu loogu. Meeleolu oli kaotanud energia. Väsimus. Magati. Kuid valmis me saime. Selle öö saime läbitud. Mihkel kaotas hääle, Sander oli juba päevast saati ettevaatlik, et mitte häält kaotada. Kuidas öelda väsinud inimestele, et alustame homme kell pool üks, kell oli siis kuus. Õhk oli väsimusest nii paks, et oleks saanud sinna rippudes magama jääda. Mu öö möödus sõrmenipsuga. Seda ka teistel. Kuid see öö andis mulle lõbusaid pilte väsinud ja magavatest inimestest. Mu lemmikgalerii.
Jah. Saaga. Kuidas saada üles lava pluss valguspark. Ikka tööga. Töö. Töö. Töö. Öötöö. Töö-öö. Öööö. Oli öö. Pime. Külm. Meile, kes me juba ammuilma olime väsinud, oli see pikim öö meie elus. ÖÖ. Alguses oli kõik roosiline. Naeratused näol tehti tööd. Hämmastava kiirusega valmis lava. Kerkisid ja langesid aksid. Poodimid said paika. Sel hetkel vaatasime kella. Kell oli juba õhtu. Siis saime aru, et kui valguspargi üles saame on kell juba üle 12-ne. Nii see oli. Me lõpetasime kell pool kuus hommikul. 14 tundi järjest. Hommikul lastelavastused ja magamata ööd ja päevad olid jätnud inimeste nägudele ja tegudele jälje. Raske oli. Öösel langes inimesi nagu loogu. Meeleolu oli kaotanud energia. Väsimus. Magati. Kuid valmis me saime. Selle öö saime läbitud. Mihkel kaotas hääle, Sander oli juba päevast saati ettevaatlik, et mitte häält kaotada. Kuidas öelda väsinud inimestele, et alustame homme kell pool üks, kell oli siis kuus. Õhk oli väsimusest nii paks, et oleks saanud sinna rippudes magama jääda. Mu öö möödus sõrmenipsuga. Seda ka teistel. Kuid see öö andis mulle lõbusaid pilte väsinud ja magavatest inimestest. Mu lemmikgalerii.
"Neetud rist"
Kell 19.00 Genialistide klubi saalis. Tuli publik, tulid sõbrad ja algas etendus. Vaatamata magamata ööle, siis andsime maksimumi. Võib-olla tõesti ei pidanud veinipeeker pingele vastu ja otsustas tähtsaimal hetkel poolduda. Noh, elab üle. Relv tegi sedasama. Pooldus. Pooldus ka etendus. hiihhii. Sest seal oli ju ikkagi kaks vaatust. Kõige naljakam nali maailmas. Või siis mitte. Ma ikka püüan. Kuidas meil läks? Oleme suhtluseks avatud... iga tagasiside on hea. Kirjutage meile. Selline üleskutse siis.
Kell 19.00 Genialistide klubi saalis. Tuli publik, tulid sõbrad ja algas etendus. Vaatamata magamata ööle, siis andsime maksimumi. Võib-olla tõesti ei pidanud veinipeeker pingele vastu ja otsustas tähtsaimal hetkel poolduda. Noh, elab üle. Relv tegi sedasama. Pooldus. Pooldus ka etendus. hiihhii. Sest seal oli ju ikkagi kaks vaatust. Kõige naljakam nali maailmas. Või siis mitte. Ma ikka püüan. Kuidas meil läks? Oleme suhtluseks avatud... iga tagasiside on hea. Kirjutage meile. Selline üleskutse siis.
Hommikul kell üheksa pakkisime end uuesti bussi, tervitasime Vellot ja sõitsime tagasi Vljandi. Kui võiks arvata, et siis hea elu alles algas... Ei alanud. Mul ja Jaanikal algas lõpuaktuse koosolek, teised suundusid filosoofia radadele. Nimelt, oli järgmisel päeval, st neljapäeval, palju kardetud filosoofia eksam. Õppimine. Õppimine. Mina, kes ma olin mai alguses eksami juba sooritanud. Naeratasin väsinult, astusin bussi, mis viis mind koju Rakverre. Kuid see ei olnud puhkus. Vaatamata kõigele oli see töö. Kujundasin plakatit ja flaierit. Otsisin üles oma sõbrad. Magasin ja oligi käes laupäeva hommik. Sõitsin tagasi Viljandi. Jõin ühe kohvi, ütlesin Vellole jälle tere ja buss hakkas sõitma. Seekord Saueaugule. Teatriteaduse Üliõpilaste Looži 16. kevadkool oli see, mis meid ootas.Vähemalt mind, Kaijat, Jaanikat, Lennartit ja Silverit. Saueaugul oli väga tore, külm ehk tõesti. Kuid tore. Räägiti teatrist. Autorist. Näitekirjanikust. Lavastajast. Dramaturgist. Tekstist. Meist, eestlastest. Noorusest. Teatrist eestis. Ka meie teatrist rääkisime. Väsimus võttis võimu ja punusime endale sooja kööki pesa. Uni tuli kiiresti. Siis hommik. Ja jälle Vello. Tagasi koju. Viljandi. Magasin terve tee. Kõik kaks ja pool tundi. Lennarti koputus mu pea peale äratas mind. Rõõm. Nüüd olen kodus.
Selline on tunne. Kuum? Siiski mitte.
Uus nädal. Uued kohustused. Põnev. Kutsun teid üles meile kaasa elama. Seda on meil sel kaunil lõpusirgel hädasti vaja. Teisipäeval laulame. Reedel tehakse hommikul filosoofia eksamit. Õhtul on teater ja laupäeval on meie korraldatav lõpuaktus. Ning siis on käes vabadus. Või noh, seniks kui teda antud. Ootus ja lootus.
samuti!!
Reedel 21. juunil esietendub Sandri (Sander Rebane neile, kes ehk ei tea) esimene lavastus. Hõiskame talle kõik hurraaa!!! kell 17.00 TÜVKA Black Boxis lastelavastus "Trollid". Tulge kindlasti vaatama. See tähendab jah, et trollipoisid ja üks tüdruk on veetnud pikki päevi proove tehes. Lisaks kõigele muule.Samas, vaadake ka kodulehelt ja feissbuukist, et mis täpsemalt:
https://www.facebook.com/events/195693160585300/?fref=ts
Nüüd head ööd!
Sellel nädalal läbitud kilomeetrid numbris on 1000 kilomeetrit.
Alati teie Birgit "Lembit" Landberg
Uus nädal. Uued kohustused. Põnev. Kutsun teid üles meile kaasa elama. Seda on meil sel kaunil lõpusirgel hädasti vaja. Teisipäeval laulame. Reedel tehakse hommikul filosoofia eksamit. Õhtul on teater ja laupäeval on meie korraldatav lõpuaktus. Ning siis on käes vabadus. Või noh, seniks kui teda antud. Ootus ja lootus.
samuti!!
Reedel 21. juunil esietendub Sandri (Sander Rebane neile, kes ehk ei tea) esimene lavastus. Hõiskame talle kõik hurraaa!!! kell 17.00 TÜVKA Black Boxis lastelavastus "Trollid". Tulge kindlasti vaatama. See tähendab jah, et trollipoisid ja üks tüdruk on veetnud pikki päevi proove tehes. Lisaks kõigele muule.Samas, vaadake ka kodulehelt ja feissbuukist, et mis täpsemalt:
https://www.facebook.com/events/195693160585300/?fref=ts
Nüüd head ööd!
Sellel nädalal läbitud kilomeetrid numbris on 1000 kilomeetrit.
Alati teie Birgit "Lembit" Landberg