On aasta lõpp.
Väga suhteline asi see aasta lõpp. Mis siis õieti lõppeb? Kevadised ilmad, majandustegevus või südamete liitumised ja murdumised? Ei ükski neist ega millestki muust. Ma vähemalt arvan ja usun nii.
Aga inimesed läbi aegade on pidanud vajalikuks aastaringide üle arvet pidada. Kogu inimkultuur rajaneb sellel, et meil on arusaam ajakulust ja möödunust. Kõik inimelud, mis on juba elatud, on jätnud endast maha olulise killukese. Enamik killukesi on hoomamatult väikesed, aga nendeta ei püsiks koos see klaas-Paabeli-tornina kõrgustesse küündiv tsivilisatsioonipalee, mida me kõik omaks võime pidada. Oskuses mäletada ja kasutada varasemaid teadmisi peitubki inimloomade ?tugevus? kõikide teiste teadaolevate eluvormide ees.
Aastalõpule ja seljatahajäänule tähelepanu pööramine on seega eluliselt oluline. Võiks peaaegu öelda, et tegu on meie liigile ainuomase evolutsioonilise kohastumusega.
Ka mina ei võitle oma ürgsete tungide vastu, vaid asun nende meeldival tõukel meenutama meie selle aasta tegemisi. Loomulikult võib kallis blogilugeja eesoleva postituse asemele lugeda kõiki sellele eelnenuid, kuid teadupärast ei väljunud meie blogirong vaksalist aasta alguses ning distantsilt vaadates võivad rõhuasetused vastavalt sellele, milleni üks või teine sündmus meid juhatas, veidi nihkuda.
Järgnev tagasivaade on kirjutatud minu ehk Kaarli poolt ning ei pretendeeri ei tõele ega õigusele.
Väga suhteline asi see aasta lõpp. Mis siis õieti lõppeb? Kevadised ilmad, majandustegevus või südamete liitumised ja murdumised? Ei ükski neist ega millestki muust. Ma vähemalt arvan ja usun nii.
Aga inimesed läbi aegade on pidanud vajalikuks aastaringide üle arvet pidada. Kogu inimkultuur rajaneb sellel, et meil on arusaam ajakulust ja möödunust. Kõik inimelud, mis on juba elatud, on jätnud endast maha olulise killukese. Enamik killukesi on hoomamatult väikesed, aga nendeta ei püsiks koos see klaas-Paabeli-tornina kõrgustesse küündiv tsivilisatsioonipalee, mida me kõik omaks võime pidada. Oskuses mäletada ja kasutada varasemaid teadmisi peitubki inimloomade ?tugevus? kõikide teiste teadaolevate eluvormide ees.
Aastalõpule ja seljatahajäänule tähelepanu pööramine on seega eluliselt oluline. Võiks peaaegu öelda, et tegu on meie liigile ainuomase evolutsioonilise kohastumusega.
Ka mina ei võitle oma ürgsete tungide vastu, vaid asun nende meeldival tõukel meenutama meie selle aasta tegemisi. Loomulikult võib kallis blogilugeja eesoleva postituse asemele lugeda kõiki sellele eelnenuid, kuid teadupärast ei väljunud meie blogirong vaksalist aasta alguses ning distantsilt vaadates võivad rõhuasetused vastavalt sellele, milleni üks või teine sündmus meid juhatas, veidi nihkuda.
Järgnev tagasivaade on kirjutatud minu ehk Kaarli poolt ning ei pretendeeri ei tõele ega õigusele.
Jaanuar
Kohe aasta alguses oli meil kiire ühe käimasoleva lavastusprotsessi lõpetamisega. 10. jaanuaril esietenduski Ugalas Vladimir Granovi lavastatud ja kogu meie kursuse poolt laval ellu toodud "Veel kord armastusest". Kes juhtus nägema, sellel on kindlasti oma hinnang, aga meie leidsime, et kuigi töö Granoviga andis meile väga palju kasulikku, polnud lavastuse üldine stiil vastavuses sellega, milline on meie ideaal. Andsime kokku viis etendust, millest neli Ugala väikses saalis ning üks Narva kultuurimajas. Narva kultuurimajas esinemine leidis küll aset alles märtsis ning oli suuresti seotud teavitustöö ja lähenevate vastuvõtukatsetega, millest pidid edukatena väljuma meie noorema kursuse tudengid, aga sellest kõigest hiljem.
Kohe aasta alguses oli meil kiire ühe käimasoleva lavastusprotsessi lõpetamisega. 10. jaanuaril esietenduski Ugalas Vladimir Granovi lavastatud ja kogu meie kursuse poolt laval ellu toodud "Veel kord armastusest". Kes juhtus nägema, sellel on kindlasti oma hinnang, aga meie leidsime, et kuigi töö Granoviga andis meile väga palju kasulikku, polnud lavastuse üldine stiil vastavuses sellega, milline on meie ideaal. Andsime kokku viis etendust, millest neli Ugala väikses saalis ning üks Narva kultuurimajas. Narva kultuurimajas esinemine leidis küll aset alles märtsis ning oli suuresti seotud teavitustöö ja lähenevate vastuvõtukatsetega, millest pidid edukatena väljuma meie noorema kursuse tudengid, aga sellest kõigest hiljem.
Jaanuaris said alguse ka terve aasta väldanud üliõpilasvahetusprogrammid. Esimesed pääsukesed lendasid ringi Põhja-Euroopas, kuid viimased välislähetused aasta lõpus saatsid meie tudengeid ka Balkanimaadesse. Kogemused, mis nendelt reisidelt kaasa on võetud, on väga eriilmelised, sest meie tegevused välisriikides olid määratud kohalike teatrikoolide või teatrite töötajate poolt loodud programmist. Oli tudengeid, kes lõid kaasa kohalike õpilaste koolitöös või tegid nädalaga lavastusi, oli neid, kellele tutvustati rohkem kohalikku kultuuri ja teatrimaailma ning kahjuks oli ka neid, kes jäeti võõrustajate poolt ilma peaaegu igasugusest tähelepanust. Selge on see, et kokkuvõttes on tegu väga rikastavate kogemustega, millest on palju õppida ning mis võiksid ka tulevikus jätkuda. Parimal juhul suudame me mitmelt poolt kokku kogutud teadmised sulatada kollektiivseks (ala)teadvuseks, mille vilju ka meie publik tajuda saab.
Jaanuari viimasel päeval sai meie eelnenud semestri kahte lavastust näha ka Tallinnas Kanuti Gildi Saalis. Vahest tähtsamgi sündmus kui etendused ise oli eelneval õhtul maha peetud kursakoosolek. Mõte meie oma teatri loomisest oli selleks ajaks meie peades haudunud juba pea pool aastat. Kalju soovitas meil omavahel selgeks rääkida, milline saab olema meie kunstiline nägu ja kuidas me end maailmale esitama hakkame. Ja nii meie sageli hilistesse õhtutundidesse venivad arutelud algasid. Too koosolek jääb meelde kui esimene omataoliste seas. Loomulikult ei suutnud me sel õhtul mitte milleski lõplikult kokku leppida, aga tõeline algus oli tehtud. Me saime esimest korda aimu, kui aeglaselt ning energiakulukalt sünnivad kõiki mõjutavad otsused. Sama palju, kui palju on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Meie puhul siis ei rohkem ega vähem kui 17. Ühelt poolt: lennukad ideed, soovunelmad, konkreetsed plaanid; teisalt: ebakindlus, hirmud, teadmatus. Kord võimutsevad ühed, kord teised.
Aga kuni on tahe, on ka moodus.
Aga kuni on tahe, on ka moodus.
Veebruar ja märts
Veebruaris sai alguse uhiuus semester. Selle semestri erialaseks tööks võtsime käsile Shakespeare'i ning eesmärgiks oli kolme kuuga valmis saada lavastus, mis koostab endas "Hamleti", "Kuningas Leari", Stoppardi "Rosencrantz & Guildenstern on surnud" ja Undi "Parsifal lahkub nõiutud lossist". See üüratu töö algas tekstianalüüsiga, millist veel enne polnud nähtud. Analüüsitavat materjali oli palju ning vajadus kärpida ja leida üles vaid olulisim kannustas meid üha julgemalt tekstiga ümber käima. Korraga olid käsil mitmed erinevad tõlked ning peas keerlesid mitmed võimalikud stseenide jadad. Kui siis lõpuks üks versioon hakkas kuju võtma, tuligi aeg kätte, et välja jagada rollid. Lauatagune töö hakkas lõppema ning ees ootasid prooviruumid. Siis me veel ei teadnud, et me tegeleme ei millegi muu kui "Neetud ristiga"...
Veebruaris sai alguse uhiuus semester. Selle semestri erialaseks tööks võtsime käsile Shakespeare'i ning eesmärgiks oli kolme kuuga valmis saada lavastus, mis koostab endas "Hamleti", "Kuningas Leari", Stoppardi "Rosencrantz & Guildenstern on surnud" ja Undi "Parsifal lahkub nõiutud lossist". See üüratu töö algas tekstianalüüsiga, millist veel enne polnud nähtud. Analüüsitavat materjali oli palju ning vajadus kärpida ja leida üles vaid olulisim kannustas meid üha julgemalt tekstiga ümber käima. Korraga olid käsil mitmed erinevad tõlked ning peas keerlesid mitmed võimalikud stseenide jadad. Kui siis lõpuks üks versioon hakkas kuju võtma, tuligi aeg kätte, et välja jagada rollid. Lauatagune töö hakkas lõppema ning ees ootasid prooviruumid. Siis me veel ei teadnud, et me tegeleme ei millegi muu kui "Neetud ristiga"...
Ajast, mis "Neetud ristist" üle jäi, näpistati osa uute lastelavastuste jaoks. Naljakas mõeldagi, et selleks hetkeks oli meil repertuaaris ainult kaks lavastust noortele vaatajatele ning aasta lõpuks kasvas see number üheksale! Esimesena tõid lisa pintselsabad ja nende sõbrad lavastuses "Lood saba otsast", mis on vaadeldav kui järg aasta varem valminud "Lugudele pildi seest". Ka sel aastal oli meie eesmärgiks jõuda lavastusega valmis Rapla lasteaedade teatripäevaks ning ka seekord võtsid lavastamise käsile neli tudengit korraga. Kui see tehtud, hakkas Sander kokku ajama meeskonda juba järgmise lavastuse tarbeks.
Aprill ja mai
Terve aprill ja suurem osa maikuust kuluski "Neetud risti" proovidele. Loomulikult käis meil paralleelselt sellega põnev koolitöö ka teistes ainetes. Siinkohal tahan kindlasti tervitada Cid'i ja David'it Ameerikast ning Toni't Itaaliast, kes kõik aitasid meil tutvuda uutmoodi liikumismustritega. Samuti suur aitäh Kaarel Ojale, kelle loengud lavastuse produktsiooni teemadel olid meie jaoks nagu rusikas silmaauku ning aitasid meil kindlasti mitu suurt sammu lähemale arusaamale, kuidas üldse noore teatri loomisele läheneda.
Terve aprill ja suurem osa maikuust kuluski "Neetud risti" proovidele. Loomulikult käis meil paralleelselt sellega põnev koolitöö ka teistes ainetes. Siinkohal tahan kindlasti tervitada Cid'i ja David'it Ameerikast ning Toni't Itaaliast, kes kõik aitasid meil tutvuda uutmoodi liikumismustritega. Samuti suur aitäh Kaarel Ojale, kelle loengud lavastuse produktsiooni teemadel olid meie jaoks nagu rusikas silmaauku ning aitasid meil kindlasti mitu suurt sammu lähemale arusaamale, kuidas üldse noore teatri loomisele läheneda.
25. mail "Neetud rist" lõpuks esietendus. Prooviperiood oli nõudlik ning esitas väljakutse kõigile. Selle lavastusega oleks meid justkui testitud, kas me tegelikult oleme valmis päevast päeva ühise eesmärgi nimel töötama ja kuidas see meil reaalsuses välja võiks näha. Loomulikult olid ka varasemad erialaeksamid ja lavastused sääraseid võimalusi andnud, kuid "Neetud rist" tõi endaga kaasa uue taseme. Keegi ei vastutanud enam mitte ainult enda või oma paarilise etüüdi eest, vaid pidi toetama tervet truppi tervikuna. Etendus ise kestis vaheajaga ligemale kaks ja pool tundi. Ja nagu ikka, tundus see esikas pärale jõudvat liiga vara. Öeldakse, et kunstiteos ei saa kunagi valmis, aga päris toorest asja laval näidata ka ei tahaks. Igaljuhul võtsime me end kokku ning suutsime anda igati korraliku etenduse korras eksami.
Kui me kaks nädalat hiljem sama asjaga Tartusse Genklubisse rändasime, siis saime veel etenduse-eelsel ööl valgust uuesti üles seada ning suurele kurnatusele vaatamata ka seal publikule midagigi vaadatavat pakkuda.
Nii nagu ennist teatri loomise juures, on ka siinkohal 17 erinevat arvamust selles osas, kas see, mis me tegime, oli ikka midagi väärt või mitte. Oleme omavahel otsustanud, et kuigi väga palju tööd ja vaeva on selle lavastuse nimel nähtud, siis ilma mõjuva põhjuseta me seda uuesti ei mängiks, kuna tegu oli ennekõike erialaeksamiga ja mitte terviku huvides läbi lavastatud tükiga. Mõjuvaks põhjuseks aga oleks näiteks kutse mõnele välismaa festivalile. Olemegi nüüdseks täitnud vajalikud paberid ning need teele läkitanud ja ootame nüüd põnevusega, kas kusagil leidub keegi, kes meid kindlasti näha tahab ja meile kutsed saadab. Seniks aga pakime keebid kotti ja laseme sellel ristil tolmukorra alla kaduda.
Kui me kaks nädalat hiljem sama asjaga Tartusse Genklubisse rändasime, siis saime veel etenduse-eelsel ööl valgust uuesti üles seada ning suurele kurnatusele vaatamata ka seal publikule midagigi vaadatavat pakkuda.
Nii nagu ennist teatri loomise juures, on ka siinkohal 17 erinevat arvamust selles osas, kas see, mis me tegime, oli ikka midagi väärt või mitte. Oleme omavahel otsustanud, et kuigi väga palju tööd ja vaeva on selle lavastuse nimel nähtud, siis ilma mõjuva põhjuseta me seda uuesti ei mängiks, kuna tegu oli ennekõike erialaeksamiga ja mitte terviku huvides läbi lavastatud tükiga. Mõjuvaks põhjuseks aga oleks näiteks kutse mõnele välismaa festivalile. Olemegi nüüdseks täitnud vajalikud paberid ning need teele läkitanud ja ootame nüüd põnevusega, kas kusagil leidub keegi, kes meid kindlasti näha tahab ja meile kutsed saadab. Seniks aga pakime keebid kotti ja laseme sellel ristil tolmukorra alla kaduda.
SUVI
Enne kui me päriselt suvepuhkusele pääsesime, tuli veel omajagu vahvaid ettevõtmisi lõpule viia. Juunit alustasime Tallinnas meeldivaks traditsiooniks kujuneval TREFF festivalil, kus astusime üles koguni nelja uhiuue lavastusega noortele vaatajatele ning näitasime ka lugusid nii pildi seest kui saba otsast. Meie märkimisväärne panus leidis tunnustust ka festivali žürii poolt ning erilise hinnangu osaliseks sai Lennarti "Kaks päikest". Viljandisse tagasi jõudes suundusid osad meist uuesti BlackBoxi pimedusse, et valmis meisterdada Sandri esimene lavastamiskatsetus, mis kandis pealkirja "Trollid". Samuti mängisime peaaegu kõiki oma lavastusi lastele ja lapsemeelsetele ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Seda lavastuste hulka vaadates on mul hea meel tõdeda, et meile meeldib ja sobib hästi teha lavastusi ka noortele vaatajatele. Usun, et meie panus Tartu laste teatrielamusvõimaluste laiendamiseks saab olema ka tulevikus olulise kaaluga. Me oleme veendumusel, et teater, mis peaks meeldima lastele, peab ennekõike meeldima ka meile endile, seetõttu ei saa me sellest kunagi tüdineda :)
Enne kui me päriselt suvepuhkusele pääsesime, tuli veel omajagu vahvaid ettevõtmisi lõpule viia. Juunit alustasime Tallinnas meeldivaks traditsiooniks kujuneval TREFF festivalil, kus astusime üles koguni nelja uhiuue lavastusega noortele vaatajatele ning näitasime ka lugusid nii pildi seest kui saba otsast. Meie märkimisväärne panus leidis tunnustust ka festivali žürii poolt ning erilise hinnangu osaliseks sai Lennarti "Kaks päikest". Viljandisse tagasi jõudes suundusid osad meist uuesti BlackBoxi pimedusse, et valmis meisterdada Sandri esimene lavastamiskatsetus, mis kandis pealkirja "Trollid". Samuti mängisime peaaegu kõiki oma lavastusi lastele ja lapsemeelsetele ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Seda lavastuste hulka vaadates on mul hea meel tõdeda, et meile meeldib ja sobib hästi teha lavastusi ka noortele vaatajatele. Usun, et meie panus Tartu laste teatrielamusvõimaluste laiendamiseks saab olema ka tulevikus olulise kaaluga. Me oleme veendumusel, et teater, mis peaks meeldima lastele, peab ennekõike meeldima ka meile endile, seetõttu ei saa me sellest kunagi tüdineda :)
Suvi oli ka suur verevahetuse aeg, sest juuni lõpus lõpetas oma koolitee meie vanem kursus ehk 9. lend ja juuli keskel alustasid verivärske 11. lennu tudengid. Meie olime osa suurest korraldusmeeskonnast, mis tegi 2013. aasta lõpetamisest ühe ilusa ja meeldejääva sündmuse. Loodetavasti jäi meie vanem kursus, keda siinkohal palavalt tervitame (ja lubame kallilt meeles pidada kõike head, mis te meile õpetasite), meiega igati rahule.
Me olime ka tunnistajateks noorema kursuse sünnivaludele ning proovisime omalt poolt teha kõik, et nende rasked katsumused saaksid võimalikult pehme alguse. Siinkohal tervitame palavalt kõiki neid, kes sisse pääsesid ja ka neid, kes seekord joone alla jäid. Mõlemad said suvises Viljandis hakkama suurte tegudega.
Me olime ka tunnistajateks noorema kursuse sünnivaludele ning proovisime omalt poolt teha kõik, et nende rasked katsumused saaksid võimalikult pehme alguse. Siinkohal tervitame palavalt kõiki neid, kes sisse pääsesid ja ka neid, kes seekord joone alla jäid. Mõlemad said suvises Viljandis hakkama suurte tegudega.
Sel suvel mängiti uuesti ka "Pokumängu" ning mõned meie seast võtsid osa ka Ugala suvelavastusest "Viimne võttepäev".
Suve lõpuosas leidis aga aset juba teine 10. lennu suvelaager, mille imeliseks võõrustajaks oli seekord Birgit. Veetsime peaaegu terve nädala Vainupea mändide all, saatjaks meremühin ja karupere norsked. Palju sai oldud niisama, aga palju aega prooviti ka asjalikult veeta. Aruteludel oli teemaks jällegi meie tulevase teatri tulevik. Üritasime paika panna järgmisi olulisi samme teel täiusliku teatri poole ning jagada omavahel vastutusvaldkondi ja ülesandeid. Küll ei ole meil veel praeguse hetkeni nime, aga vähemalt koosolekute ja ühisarutelude efektiivsus on selgel tõusu trendil!
Suve lõpuosas leidis aga aset juba teine 10. lennu suvelaager, mille imeliseks võõrustajaks oli seekord Birgit. Veetsime peaaegu terve nädala Vainupea mändide all, saatjaks meremühin ja karupere norsked. Palju sai oldud niisama, aga palju aega prooviti ka asjalikult veeta. Aruteludel oli teemaks jällegi meie tulevase teatri tulevik. Üritasime paika panna järgmisi olulisi samme teel täiusliku teatri poole ning jagada omavahel vastutusvaldkondi ja ülesandeid. Küll ei ole meil veel praeguse hetkeni nime, aga vähemalt koosolekute ja ühisarutelude efektiivsus on selgel tõusu trendil!
September ja oktoober
Septembris algas meil koostöö Taago Tubinaga, kellega asusime ettevalmistama audioteatri lavastust "Stiiliharjutused". See töö vältas meie jaoks enam-vähem kaks kuud ning novembri esimesel päeval alustasime kahepäevase salvestusprotsessiga. Ma ütlen, et meie jaoks kestis asi kaks kuud, kuid saime teada audioteatri eripäradest ja ka sellest, et Taago jaoks järgnes veel mitme päeva jagu monteerimistööd. Lõpptulemus peaks olema viimse sõnalõpu ja täheühendini viimistletud. Tõepoolest olevat mõned sõnad kokku lõigatud mitmest erinevast duublist! Seda peensusteni lihvitud lavastust peaks saama raadiolainete vahendusel kuulata juba veebruaris.
Septembris algas meil koostöö Taago Tubinaga, kellega asusime ettevalmistama audioteatri lavastust "Stiiliharjutused". See töö vältas meie jaoks enam-vähem kaks kuud ning novembri esimesel päeval alustasime kahepäevase salvestusprotsessiga. Ma ütlen, et meie jaoks kestis asi kaks kuud, kuid saime teada audioteatri eripäradest ja ka sellest, et Taago jaoks järgnes veel mitme päeva jagu monteerimistööd. Lõpptulemus peaks olema viimse sõnalõpu ja täheühendini viimistletud. Tõepoolest olevat mõned sõnad kokku lõigatud mitmest erinevast duublist! Seda peensusteni lihvitud lavastust peaks saama raadiolainete vahendusel kuulata juba veebruaris.
Oktoobri keskele jäid kaks nädalat, kus meile tulid külla paar vahetusüliõpilast, kellega koos ja Jaanika Juhansoni juhendamisel läbisime üsna intensiivse koosloomemeetodi töötoa. Meie ülesandeks oli luua lavastus noorele vaatajale, kasutades plastpudelitest ja prügikottidest valmistatud nukke. Katsetamised erinevate materjalide, helide, lugude ja ideedega jõudsidki välja üheks pooletunniseks lavastuseks, mida uudishimulikele silmadele näidata saime. Selle lühikursuse muutumisele raskest väga raskeks aitas kaasa samasse ajavahemikku jäänud rebaste nädal, kus pakkusime oma ristilastele nooremalt kursuselt kõikvõimalikke ootamatuid ülesandeid. Traditsioonilised ettevõtmised tervele kursusele ja isiklikud üllatused oma lastele pakkusid planeerimis- ja korraldamislusti igasse vabasse hetke. Seda, kas noorem kursus nendega toimunuga rahule jäi, saab lugeja küsida neilt endilt, aga lavastuse "Salamaa" õnnestumise üle saab otsustada igaüks ise, kui tuleb meid vaatama maikuus toimuvale festivalile SUMIN, kus sama lavastust uuesti näitame.
November ja detsember
Üks projekt, mis pidi esmase plaani järgi juba kevadel toimuma, sai nüüd sügisel lõpuks tehtud. Selleks projektiks olid lühifilmid koostöös multimeedikutega. Olenemata sellest, millised olid plaanid ja kavatsused enne, kujunesid need lühifilmid väga põnevateks projektideks, milles said kaasa lüüa kõik näitleja- ja lavastajatudengid. Filmimised toimusid väga erinevatel aegadel peaaegu terve sügise jooksul ning tehnilised viperused ja tööjõu vähesus lükkasid filmide valmimist muudkui edasi, aga 13. detsembril need lõpuks esilinastusid. Me korraldasime koolis ühe suurejoonelise ühisvaatamise ning nüüd tuleb vaid loota, et kõik filmide autorid laevad ühel ilusal päeval oma filmid ka kõigile internetiavarustes surfajatele vaatamiseks üles. Lennart on sellega juba otsa lahti teinud ja tema filmi saab näha siit.
Üks projekt, mis pidi esmase plaani järgi juba kevadel toimuma, sai nüüd sügisel lõpuks tehtud. Selleks projektiks olid lühifilmid koostöös multimeedikutega. Olenemata sellest, millised olid plaanid ja kavatsused enne, kujunesid need lühifilmid väga põnevateks projektideks, milles said kaasa lüüa kõik näitleja- ja lavastajatudengid. Filmimised toimusid väga erinevatel aegadel peaaegu terve sügise jooksul ning tehnilised viperused ja tööjõu vähesus lükkasid filmide valmimist muudkui edasi, aga 13. detsembril need lõpuks esilinastusid. Me korraldasime koolis ühe suurejoonelise ühisvaatamise ning nüüd tuleb vaid loota, et kõik filmide autorid laevad ühel ilusal päeval oma filmid ka kõigile internetiavarustes surfajatele vaatamiseks üles. Lennart on sellega juba otsa lahti teinud ja tema filmi saab näha siit.
Sel sügisel on keegi meist pidevalt ka Ugala vahet jooksnud. Alguses tegid seda Fatme ja Sander, kes löövad kaasa Ugala lavastuses "Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud". Seejärel hakkasin mina koos Kristjaniga Ugala proovisaalis laulmas käima, sest detsembris esietendus koguperemuusikal "Arabella". Ja vahetult enne "Arabella" etendusi andsime kogu kursusega panuse Viljandi laste jõuluaega, pakkudes neile Ugala fuajees vaatamiseks mitmeid lastelavastusi. Muuseas jõudis Jaanika lavastada veel ühe tutika lavastuse noortele vaatajatele - "Lumelambad". Seda viimast oleme praeguseks vaid kahel korral mänginud, kuid olen kindel, et võimalusi selle nägemiseks tuleb veel.
On aasta lõpp.
Nõnda kiirelt olengi nüüd kapanud läbi terve aasta. Aplaus kõigile, kes postituse üleni läbi lugesid. Loomulikult jäid paljud olulised sündmused mainimata, aga nagu alguses juba öeldud, tegin seekord enda subjektiivse valiku mõnedest olulisematest. Sel nädalal oleme loomulikult hoidunud suuremast teatritegemisest ning nautinud rahulikke jõule perede ja sõprade ringis. Aga veel enne, kui aasta päris ümber saab, lähevad mõned meist proovisaali ja valmistavad ette uue osa kirgedest ja süžeepööretest kubisevasse "Salome" sarja. Kõik õnnelikud, kes satuvad aastat vahetama Viljandi Sakala kultuurikeskusesse, saavad seda oma silmaga näha ja nautida.
Mis meist aga edasi saab ja kuhu me edasi läheme, sellest juba mõni teine kord...
Head vana aasta lõppu!
Nõnda kiirelt olengi nüüd kapanud läbi terve aasta. Aplaus kõigile, kes postituse üleni läbi lugesid. Loomulikult jäid paljud olulised sündmused mainimata, aga nagu alguses juba öeldud, tegin seekord enda subjektiivse valiku mõnedest olulisematest. Sel nädalal oleme loomulikult hoidunud suuremast teatritegemisest ning nautinud rahulikke jõule perede ja sõprade ringis. Aga veel enne, kui aasta päris ümber saab, lähevad mõned meist proovisaali ja valmistavad ette uue osa kirgedest ja süžeepööretest kubisevasse "Salome" sarja. Kõik õnnelikud, kes satuvad aastat vahetama Viljandi Sakala kultuurikeskusesse, saavad seda oma silmaga näha ja nautida.
Mis meist aga edasi saab ja kuhu me edasi läheme, sellest juba mõni teine kord...
Head vana aasta lõppu!