Ühes hiiglaslikus galaktikate võrgustikus oli üks galaktika ja selles galaktikas oli üks päikesesüsteem ja selles päikesesüsteemis oli omakorda üks väike planeet(juhtumisi oli sellel planeedil ka elu) ja planeedil oli üks pisikene riik ja selles pisikeses riigis oli maakond ja linn ja teatrifestival, mille tarbeks valmis lavastus, mille tegemisel lõi kaasa meie kursus!
Lavastuse, „Time has fallen asleep in the afternoon sunshine“ („Aeg on uinunud pärastlõunases päikeses“), mille jaoks on etendajad pähe õppinud ühe enda valitud raamatu ning üheskoos moodustavad nad raamatukogu omalaadse elavate raamatute osakonna. Need raamatud veedavad raamatukoguhoones oma aega – istuvad, jalutavad ringi, vestlevad, vaatavad aknast välja, loevad paberraamatuid ja on valmis külastajatega mõtteid vahetama. Kui raamatukogu külastaja on valinud lugemiseks mõne neist elavatest raamatutest, viib raamat oma lugeja mõnda eraldatud nurgakesse, kohvikusse või hoopis õue jalutama ning esitab samal ajal oma sisu (ja ehk ka tõlgendusi).
(lisainfo www.baltoscandal.ee)
LAURI&LAURA DIALOOG
Eessõna: Ütlen siis kohe ära, et see dialoog võib tunduda pisut arusaamatu, kui lugeja ei oma piisavat katet. Lühidalt kokku võttes räägime me elust. Lisainfot BALTOSCANDALIst saab nende kodulehel, mida tasub kohe kindlasti külastada, et meie dialoogiga kaasas käia. Meeldivat lugemist soovides...
12.25
Lauri Mäesepp:
Kuule, see raamatute asi, mis te tegite Baltokal..
Kuidas see oli ?
Nautisite seda ?
12:30
Laura Niils
ülimõnus oli. mina küll nautisin väga. muidugi 5 korda päevas pool tundi mingit teksti sõna-sõnalt anda oli ka väljakutse, aga igatahes väga positiivne kogemus.
12:31
Lauri Mäesepp
Aga kui sa seda lavastust nüüd äärmiselt objektiivselt hindad, siis mis sa sellest arvad? Kui oma kogemus protsessis osaledes täitsa kõrvale jätta.
Kas seal oli midagi veel peale teksti andmise? Midagi törts diibimat?
12:37
Laura Niils
ma ei saa seda äärmiselt objektiivselt hinnata, sest mis on kogu selle lavastuse võlu (ma arvan), on see, et sa oled võhivõõraga poolt tundi võrdlemisi intensiivselt koos ja tema kannab sulle raamatu sõnu elavalt ette. ma ei tea, mis tunne on, sest ma olen sellega meie lavastusprotsessil ainult kokku puutunud. minu jaoks ei ole enam eriline seda kuulata, sest ma sain iga hetk, kui tahtsin, kedagi lugeda. aga ma saan analüüsida ja hinnata enda poolset kogemust täiesti võhivõõrale teksti andmisest. lugeja muudab iga lugemiskorra eriliseks ja esmakordseks. oli äärmiselt huvitav läheneda raamatule kui rollile. tavaliselt lahendad ikka inimrolle, aga nüüd: kuidas kehastuda raamatuks? mis piirid siin on? ja tegelikult ega keegi ei teagi seda. ainuke lähtepunkt oli olla selline võrdlemisi neutraalne. aga ega keegi ei tea täpselt seda ka mis see on. sest raamat, kui sa teda loed, siis ta ei anna oma seisukohta või tõlgendust asjale. ta on hunnik sõnu. samas on iga raamat erineva fondiga kirjutatud ja omab erinevaid sõnu. nii et tegu oli pideva katsetusega. lugemiste vahepeal arutasime omavahel juhtunud olukordi ja analüüsisime, kuidas erinevates situatsioonides on kõige parem käituda.
12:37
Laura Niils
polnud midagi õiget ega valet.
oli vapustav üks ühele lavastuskogemus
ehk siis etendus ühele inimesele.
ja äärmiselt huvitav oli kuulda ja vaadata seda, kuidas erinevad inimesed pärast lugemist käitusid (kuna mul oli filosoofiline tekst, siis oli päris palju edasist filosofeerimist ja oma maailmavaadete jagamist)
ja tegu ei olnud lavastusega siiski. see oli miskit muud. see ei olnud ka performance.
ja see ongi vist hea, et seda täpselt liigitada ei saa.
12:41
Lauri Mäesepp
mmhm, mõistan mõistan. kuigi ma pole kohe kindlasti nõus, et see võti peaks ilmtingimata neutraalsus olema.
teksti edasi andes. Aga eks see ole selle tegija vorm.
12:41
Laura Niils
no mingil määral. aga seda "neutraalsust" on väga raske defineerida.
eesmärk oli siiski olla raamat. mitte kehastuda raamatus oleva(te)ks tegelas(t)eks.
12:43
Lauri Mäesepp
Kas kellelgi ebaõnnestus ka see peamine ülesanne?
ajas keegi sassi?
12:43
Laura Niils
selle üle saab pikalt diskuteerida. ja seda me ka tegime ja ikka ei oska täpselt öelda. see ongi iga korraga ja iga raamatuga erinev, et kui palju sa midagi sinna teksti paned. tahes-tahtmata tõlgendan ma seda teksti juba kuidagigi, kui ma seda ise räägin.
ei läinud kellelgi sassi.
ja isegi see on okei, kui sa vahepeal takerdud või nii.
mina ka mõnedel lugemistel unustasin mõne sõna ära ja siis kas asendasin selle mõne teisega (millel oli sama mõte) või jätsin vahelt ära
12:45
Lauri Mäesepp
kui pikalt te lugema pidite?
12:45
Laura Niils
umbes 30 minutit
meil oli nii, et iga uue lugeja vahel oli tund aega. seega umbes 30 minutit oled oma lugejaga ja siis 30 minutit puhkad.
12:48
Lauri Mäesepp
kuule, aga mis sa muidu festarilt ise kõige enam nautisid ja miks ?
Mis lavastusi? Uusi inimesi ?
12:50
Laura Niils
germinal, köök ja siis idioter.
whiteonwhite on ainuke, mida ma ei näinud. seda ei oska hinnata.
12:51
Laura Niils
nautisin ka seda, et kõik nagu sujus. ja kõike oli võimalik näha (nii ajaliselt kui ka selle poole pealt, et mahtus vaatama. mina igatahes sain kõikjale, aga ma muidugi üritasin ka pidevalt esimeste seas olla(: )
ja toit oli hea
12:54
Lauri Mäesepp
Mille pärast see germinal nii cool oli? Ma ei näinud seda kahjuks. Mingi uudne vormilahendus?
12:54
Laura Niils
nad ehitasid põhimõtteliselt laval maailma.
12:54
Lauri Mäesepp
Oh..kuidas?
12:58
Laura Niils
alguses nad suhtlesid mingite controllerite abil. nad ei märganud üksteist ja lihtsalt juhtisid valgust oma pultidest. siis avastas 1 et ta saab ühe nupuga seinale subtiitreid ilmutada (ehk siis enda mõtteid) ja näitas seda ka teistele ja siis lõpuks said nad seda juba ilma nuputa teha. nende mõtted lihtsalt ilmusid subtiitritena seinale. siis nad vahetasid nende subtiitrite asukohti ja siis avastasid hääle ja siis hakkasid ühe kaupa rääkima ja siis tegid nii, et 1 inimene loeb valjult kõigi mõtteid ja viimaks õppisid kõik rääkimise ära. siis nad hakkasid kõiki erinevaid asju liigitama ja üritasid mingeid seoseid luua jnejne. igatahes oli see kõik äärmiselt kavalalt ja naljakalt ja geniaalselt tehtud. ja kasutatud erinevaid tehnilisi võtteid maksimaalselt ära.
12:59
Laura Niils
tegu oli ühest küljest äärmiselt lihtsa lavastusega, mis oli lihtsalt geniaalne, sest ta püstitas kohe alguses oma mängureeglid ja siis järgis neid ja lustis nendega. ja publik aksepteeris neid reegleid ja läks nendega kaasa.
12:59
Lauri Mäesepp
Kuidas ta lõppes? Saavutati veel mõni tase?
13:02
Laura Niils
lõpes sellega, et nad vaatasid kogu oma elule järgi. tegid nagu kokkuvõtte oma maailmast ehk siis sellest lavastusest ja kõik lõpes pimedusega. selle lavastuse käigus nad kasutasid ka kitarre ja elektritrumme ja nad lõhkusid ka reaalselt lavapiire (tagusid kirkaga põrandasse augud ja võtsid sealt erinevaid asju välja ning ehitasid ka sinna oma maailma edasi, näiteks väikese soo-laadse asja.)
13:03
Laura Niils
väga lihtne mõte, aga väga detailiderohkelt ja targalt ja nauditavalt teostatud.
13:05
Lauri Mäesepp
Kahju et ma seda ei näinud
13:06
Laura Niils
kui kunagi elus võimalus tekib, siis mine kindlasti. Keity ja Sigrid nägid seda saksamaal ja ei saanud sõnagi aru, aga said ikka vapustava elamuse.
13:10
Lauri Mäesepp
Aga said millestki sellise inspiratsiooni kicki ka? Mingi asi, mida ise proovida?
13:12
Laura Niils
see sama germinal ma usun. ja sealt just kuidagi see mõte, et elu ja kunst on tegelikult väga lihtne. sul peab lihtsalt olema idee. ja sa pead sellega tööd tegema. sest terve see lavastus polnud absoluutselt dramaatiline ega traagiline. see oligi nii kuramuse lihtne ja nii kuramuse mõjuv ja inspireeriv.
13:12
Laura Niils
ja siis kindlasti see idioteri tüdruk.
ma isegi ei tea, kuidas seda sõnadesse panna. aga ta lihtsalt oli mulle meeletu motivatsiooniboost
13:16
Lauri Mäesepp
Jah, ta oli ülikhuul. Väga tore, et sa selleni jõudsid. Idee on ... valuuta.
13:16
Laura Niils
üldse mingi. selline vabadus ja piiritus (piirideta olek siiski, mitte kange viin) on märksõnadeks. kõige võti on see, et tuleb teha, mis paneb südame kiiremini tiksuma. ja ei tohi alla anda. küll siis sünnib hea ja inspireeriv kunst ka. ei tohi teha teatrit mul on tunne. (samamoodi ei tohi teha tantsu ja muid vorme). vähemalt ma enda puhul praegu tunnen. tuleb teha seda, mis lahvatab mõttes tööle ja seda edasi arendada. teha täpselt seda, mis paneb südame kiiremini tiksuma. sest nii sünnibki laval inspireeriv ja motiveeriv ja kütkestav kunst. (sest kui ma nüüd mõtlen, siis tõelised elamused lavalaudadel, ma enamjaolt ei oska neid ka vormiliselt täpselt kirjeldada. ehk siis ma ei saa öelda, et see on teater või tants).
13:50
Lauri Mäesepp
Minu arust polegi nagu mingit vahet, kuidas me teost kategoriseerime, olgu see teater, performance, tants või kombinatsioon nendest kolmest. Suvapuha. Piirid on ammu kõikuma löödud ja ma ei pea seda kohe kindlasti negatiivseks nähtuseks, piiritus vabastab.
Kõige alus on suur idee ja seda me juba välja ei mõtle, ei ime välja vormist, ei punnita välja.
Suur idee tuleb meie juurde kõige ootamatumal hetkel ja lööb meid jalust.
Me peame temaga väga osavalt ümber käima, et teda mitte ära rikkuda, aega andma.
Suurt ideed pole vaja vormida, talle tuleb anda oma mõtete üle vaba voli ja õige vorm tuleb temani.
ma haistan uut epohhi ja mu meeled ei valeta mulle.
Lavastuse, „Time has fallen asleep in the afternoon sunshine“ („Aeg on uinunud pärastlõunases päikeses“), mille jaoks on etendajad pähe õppinud ühe enda valitud raamatu ning üheskoos moodustavad nad raamatukogu omalaadse elavate raamatute osakonna. Need raamatud veedavad raamatukoguhoones oma aega – istuvad, jalutavad ringi, vestlevad, vaatavad aknast välja, loevad paberraamatuid ja on valmis külastajatega mõtteid vahetama. Kui raamatukogu külastaja on valinud lugemiseks mõne neist elavatest raamatutest, viib raamat oma lugeja mõnda eraldatud nurgakesse, kohvikusse või hoopis õue jalutama ning esitab samal ajal oma sisu (ja ehk ka tõlgendusi).
(lisainfo www.baltoscandal.ee)
LAURI&LAURA DIALOOG
Eessõna: Ütlen siis kohe ära, et see dialoog võib tunduda pisut arusaamatu, kui lugeja ei oma piisavat katet. Lühidalt kokku võttes räägime me elust. Lisainfot BALTOSCANDALIst saab nende kodulehel, mida tasub kohe kindlasti külastada, et meie dialoogiga kaasas käia. Meeldivat lugemist soovides...
12.25
Lauri Mäesepp:
Kuule, see raamatute asi, mis te tegite Baltokal..
Kuidas see oli ?
Nautisite seda ?
12:30
Laura Niils
ülimõnus oli. mina küll nautisin väga. muidugi 5 korda päevas pool tundi mingit teksti sõna-sõnalt anda oli ka väljakutse, aga igatahes väga positiivne kogemus.
12:31
Lauri Mäesepp
Aga kui sa seda lavastust nüüd äärmiselt objektiivselt hindad, siis mis sa sellest arvad? Kui oma kogemus protsessis osaledes täitsa kõrvale jätta.
Kas seal oli midagi veel peale teksti andmise? Midagi törts diibimat?
12:37
Laura Niils
ma ei saa seda äärmiselt objektiivselt hinnata, sest mis on kogu selle lavastuse võlu (ma arvan), on see, et sa oled võhivõõraga poolt tundi võrdlemisi intensiivselt koos ja tema kannab sulle raamatu sõnu elavalt ette. ma ei tea, mis tunne on, sest ma olen sellega meie lavastusprotsessil ainult kokku puutunud. minu jaoks ei ole enam eriline seda kuulata, sest ma sain iga hetk, kui tahtsin, kedagi lugeda. aga ma saan analüüsida ja hinnata enda poolset kogemust täiesti võhivõõrale teksti andmisest. lugeja muudab iga lugemiskorra eriliseks ja esmakordseks. oli äärmiselt huvitav läheneda raamatule kui rollile. tavaliselt lahendad ikka inimrolle, aga nüüd: kuidas kehastuda raamatuks? mis piirid siin on? ja tegelikult ega keegi ei teagi seda. ainuke lähtepunkt oli olla selline võrdlemisi neutraalne. aga ega keegi ei tea täpselt seda ka mis see on. sest raamat, kui sa teda loed, siis ta ei anna oma seisukohta või tõlgendust asjale. ta on hunnik sõnu. samas on iga raamat erineva fondiga kirjutatud ja omab erinevaid sõnu. nii et tegu oli pideva katsetusega. lugemiste vahepeal arutasime omavahel juhtunud olukordi ja analüüsisime, kuidas erinevates situatsioonides on kõige parem käituda.
12:37
Laura Niils
polnud midagi õiget ega valet.
oli vapustav üks ühele lavastuskogemus
ehk siis etendus ühele inimesele.
ja äärmiselt huvitav oli kuulda ja vaadata seda, kuidas erinevad inimesed pärast lugemist käitusid (kuna mul oli filosoofiline tekst, siis oli päris palju edasist filosofeerimist ja oma maailmavaadete jagamist)
ja tegu ei olnud lavastusega siiski. see oli miskit muud. see ei olnud ka performance.
ja see ongi vist hea, et seda täpselt liigitada ei saa.
12:41
Lauri Mäesepp
mmhm, mõistan mõistan. kuigi ma pole kohe kindlasti nõus, et see võti peaks ilmtingimata neutraalsus olema.
teksti edasi andes. Aga eks see ole selle tegija vorm.
12:41
Laura Niils
no mingil määral. aga seda "neutraalsust" on väga raske defineerida.
eesmärk oli siiski olla raamat. mitte kehastuda raamatus oleva(te)ks tegelas(t)eks.
12:43
Lauri Mäesepp
Kas kellelgi ebaõnnestus ka see peamine ülesanne?
ajas keegi sassi?
12:43
Laura Niils
selle üle saab pikalt diskuteerida. ja seda me ka tegime ja ikka ei oska täpselt öelda. see ongi iga korraga ja iga raamatuga erinev, et kui palju sa midagi sinna teksti paned. tahes-tahtmata tõlgendan ma seda teksti juba kuidagigi, kui ma seda ise räägin.
ei läinud kellelgi sassi.
ja isegi see on okei, kui sa vahepeal takerdud või nii.
mina ka mõnedel lugemistel unustasin mõne sõna ära ja siis kas asendasin selle mõne teisega (millel oli sama mõte) või jätsin vahelt ära
12:45
Lauri Mäesepp
kui pikalt te lugema pidite?
12:45
Laura Niils
umbes 30 minutit
meil oli nii, et iga uue lugeja vahel oli tund aega. seega umbes 30 minutit oled oma lugejaga ja siis 30 minutit puhkad.
12:48
Lauri Mäesepp
kuule, aga mis sa muidu festarilt ise kõige enam nautisid ja miks ?
Mis lavastusi? Uusi inimesi ?
12:50
Laura Niils
germinal, köök ja siis idioter.
whiteonwhite on ainuke, mida ma ei näinud. seda ei oska hinnata.
12:51
Laura Niils
nautisin ka seda, et kõik nagu sujus. ja kõike oli võimalik näha (nii ajaliselt kui ka selle poole pealt, et mahtus vaatama. mina igatahes sain kõikjale, aga ma muidugi üritasin ka pidevalt esimeste seas olla(: )
ja toit oli hea
12:54
Lauri Mäesepp
Mille pärast see germinal nii cool oli? Ma ei näinud seda kahjuks. Mingi uudne vormilahendus?
12:54
Laura Niils
nad ehitasid põhimõtteliselt laval maailma.
12:54
Lauri Mäesepp
Oh..kuidas?
12:58
Laura Niils
alguses nad suhtlesid mingite controllerite abil. nad ei märganud üksteist ja lihtsalt juhtisid valgust oma pultidest. siis avastas 1 et ta saab ühe nupuga seinale subtiitreid ilmutada (ehk siis enda mõtteid) ja näitas seda ka teistele ja siis lõpuks said nad seda juba ilma nuputa teha. nende mõtted lihtsalt ilmusid subtiitritena seinale. siis nad vahetasid nende subtiitrite asukohti ja siis avastasid hääle ja siis hakkasid ühe kaupa rääkima ja siis tegid nii, et 1 inimene loeb valjult kõigi mõtteid ja viimaks õppisid kõik rääkimise ära. siis nad hakkasid kõiki erinevaid asju liigitama ja üritasid mingeid seoseid luua jnejne. igatahes oli see kõik äärmiselt kavalalt ja naljakalt ja geniaalselt tehtud. ja kasutatud erinevaid tehnilisi võtteid maksimaalselt ära.
12:59
Laura Niils
tegu oli ühest küljest äärmiselt lihtsa lavastusega, mis oli lihtsalt geniaalne, sest ta püstitas kohe alguses oma mängureeglid ja siis järgis neid ja lustis nendega. ja publik aksepteeris neid reegleid ja läks nendega kaasa.
12:59
Lauri Mäesepp
Kuidas ta lõppes? Saavutati veel mõni tase?
13:02
Laura Niils
lõpes sellega, et nad vaatasid kogu oma elule järgi. tegid nagu kokkuvõtte oma maailmast ehk siis sellest lavastusest ja kõik lõpes pimedusega. selle lavastuse käigus nad kasutasid ka kitarre ja elektritrumme ja nad lõhkusid ka reaalselt lavapiire (tagusid kirkaga põrandasse augud ja võtsid sealt erinevaid asju välja ning ehitasid ka sinna oma maailma edasi, näiteks väikese soo-laadse asja.)
13:03
Laura Niils
väga lihtne mõte, aga väga detailiderohkelt ja targalt ja nauditavalt teostatud.
13:05
Lauri Mäesepp
Kahju et ma seda ei näinud
13:06
Laura Niils
kui kunagi elus võimalus tekib, siis mine kindlasti. Keity ja Sigrid nägid seda saksamaal ja ei saanud sõnagi aru, aga said ikka vapustava elamuse.
13:10
Lauri Mäesepp
Aga said millestki sellise inspiratsiooni kicki ka? Mingi asi, mida ise proovida?
13:12
Laura Niils
see sama germinal ma usun. ja sealt just kuidagi see mõte, et elu ja kunst on tegelikult väga lihtne. sul peab lihtsalt olema idee. ja sa pead sellega tööd tegema. sest terve see lavastus polnud absoluutselt dramaatiline ega traagiline. see oligi nii kuramuse lihtne ja nii kuramuse mõjuv ja inspireeriv.
13:12
Laura Niils
ja siis kindlasti see idioteri tüdruk.
ma isegi ei tea, kuidas seda sõnadesse panna. aga ta lihtsalt oli mulle meeletu motivatsiooniboost
13:16
Lauri Mäesepp
Jah, ta oli ülikhuul. Väga tore, et sa selleni jõudsid. Idee on ... valuuta.
13:16
Laura Niils
üldse mingi. selline vabadus ja piiritus (piirideta olek siiski, mitte kange viin) on märksõnadeks. kõige võti on see, et tuleb teha, mis paneb südame kiiremini tiksuma. ja ei tohi alla anda. küll siis sünnib hea ja inspireeriv kunst ka. ei tohi teha teatrit mul on tunne. (samamoodi ei tohi teha tantsu ja muid vorme). vähemalt ma enda puhul praegu tunnen. tuleb teha seda, mis lahvatab mõttes tööle ja seda edasi arendada. teha täpselt seda, mis paneb südame kiiremini tiksuma. sest nii sünnibki laval inspireeriv ja motiveeriv ja kütkestav kunst. (sest kui ma nüüd mõtlen, siis tõelised elamused lavalaudadel, ma enamjaolt ei oska neid ka vormiliselt täpselt kirjeldada. ehk siis ma ei saa öelda, et see on teater või tants).
13:50
Lauri Mäesepp
Minu arust polegi nagu mingit vahet, kuidas me teost kategoriseerime, olgu see teater, performance, tants või kombinatsioon nendest kolmest. Suvapuha. Piirid on ammu kõikuma löödud ja ma ei pea seda kohe kindlasti negatiivseks nähtuseks, piiritus vabastab.
Kõige alus on suur idee ja seda me juba välja ei mõtle, ei ime välja vormist, ei punnita välja.
Suur idee tuleb meie juurde kõige ootamatumal hetkel ja lööb meid jalust.
Me peame temaga väga osavalt ümber käima, et teda mitte ära rikkuda, aega andma.
Suurt ideed pole vaja vormida, talle tuleb anda oma mõtete üle vaba voli ja õige vorm tuleb temani.
ma haistan uut epohhi ja mu meeled ei valeta mulle.