| Kaotatud vana on leitud uus. Nii võib olla riietega, tingimusel, et sa pole aastatega väga kardinaalselt muutunud, nii võib olla esemetega, nii võib olla mõtetega. Nii võib olla hoonetega. Kust see praegu tuleb? Käisime lavastajate seminaril Tallinnas Linnahalli seestpoolt piilumas. Gigantne, ajalooga hoone, mille viimane ametlik suurüritus oli 2009. aasta detsembris. Vana hea, maja on muinsuskaitse all ja mahalammutamine ei tule kõne alla. Aga remont on uskumatult kallis ja seega siis maja seisab, laguneb pisut, üritusi korraldada ei tohi, puuduvad load, ja maja laguneb pisut veel. Aga küllap keegi sellega varsti tegeleb. On naiivne lootus, üksiku väikese inimese mõte, et küllap saab ilma minuta. Et kes olen mina, et ma midagi ära teha saaksin... Mina? Saan ainult vinguda. Ega Linnahall üksi istu, terve Eesti on täis mõisasid, mida ajahammas ja muud vandaalid raevukalt purevad, aga ülesputitamine on kallis, parandamine nõuab igasugust kontrolli, et midagi ajaloolist kaduma ei läheks... Et pigem olgu katkina ja elukõlbmatu, aga vähemalt autentne! Võib-olla on siin kusagil loogika. | Aga kui vanaga ei viitsi tegeleda, on nii palju parem suunata kõik oma energia millegi uue peale. Näiteks mõni surepärane sari, miks mitte Game of Thrones, mis just alustas oma neljandat hooaega? (Soovitan tõesti kuumalt, vaimustav asi, mitte nõrganärvilistele või häbelikele. Vaadake enne, kui kogu Internet on täis äraütelusi (siinkohal ootaks ettepanekuid, kuidas eestindada spoilerit.) Ja kel mahti, siis raamatud on suurepärasemad.) Aga ekraanivahtimise asemel, miks mitte hüljata kõik oma argimured, teoreetilised üldained ja sukelduda uude projekti? Miks on nii, et suurimad loomingulised puhangud tabavad sind siis, kui sul on kiire-kiire-kiire kõige muuga? Või vähendab see lihtsalt pisut südametunnistuspiinu, kui saad endale öelda, et ma ju tegelen praegu erialase asjaga, las need kirjatööd olla. Ja hiljem, kui tõesti, tõesti enam ei saa, hakkad tulekahju kustutamisega tegelema. Kuigi ennetamine võtaks väga palju vähem närvikulu ja aega. Olen suur edasilükkaja ja kui mul poleks armsaid ja inspireerivaid inimesi ümber, kelle nimel ma pingutaks, siis ma oleks ammu endaga jännis. |
see pilt ja....
| 
...see pilt on minu kalli keskalennuõe oma käekesega tehtud. Lisa võib leida tema pildiblogist autsaider.blogspot.com
|
Aga kui minu tulekahjude kustutamine tagantjärele tähendab paari magamata ööd, närvilist kompromisside tegemist ja suur kergendust, kui asjad valmis saavad, siis üksikisiku mastaabilt tõustes üldisemale... need vanad ja ajalooga majad ja mõisad meie ümber?
Mõne maja tagantjärele kustutamist vajav metafoorne tulekahju saaks ära parandada vaid üks päris tulekahju.
Aga hakkaks kustutama? Või vähemalt tuletõrjujaid taga ajama?
Mõne maja tagantjärele kustutamist vajav metafoorne tulekahju saaks ära parandada vaid üks päris tulekahju.
Aga hakkaks kustutama? Või vähemalt tuletõrjujaid taga ajama?
Tartu kevad tervitab.
Lisaks: suured tänud kõigile, kes hoogu andsid, infot levitasid või lihtsalt pöidlaid hoidsid ja olid meie poolt: saime oma lastelauluplaadile "Lood plaadi pealt" hoo ilusti sisse! Kohe-kohe hakkame plaatide ja laulude kohaletoimetamisega tegelema. Seniks võib vaadata pildilt, kuidas Kaarel tegelikult Kolme paksu räpi plaksude salvestamiseks isegi kõhu kasutusele võttis.
Mis veel: proovisaalis on keiserlik õhkkond ja Lennart Peep asjatab seal päris suure kambaga oma diplomilavastuse kallal. Teistes prooviruumides on kosta ühemehehõikeid neilt, kelle monolavastused tulevad välja selle kuu lõpus. Sel kuul on oodata väga mehist ülesastumist!
Ja homme, 14. aprillil, on meie blogirongi esimene sünnipäev. Hurraa! Tagasivaateliselt ja võrdluseks võib piiluda esimest postitust üldse siit.
Järgmisel nädalal on kuulda ka ühel teatud jätsu-kaarel üht teatud koosseisu ühe teatud etendusega "Lood pildi seest", mis on teatud teistsugusemas võtmes... Kuuldavasti olevat teatud 19. aprillil...Piilu siit lähemalt.
Lõpetuseks: imetlege kevadet ja lilli ning tehke täna veel kellelegi üks soe kalli. (Viimase pildi peal tervitabki Patsu (Notsu)--ainuke koer, keda ma tean, kes oskab ja tahab kallistada.)
Mis veel: proovisaalis on keiserlik õhkkond ja Lennart Peep asjatab seal päris suure kambaga oma diplomilavastuse kallal. Teistes prooviruumides on kosta ühemehehõikeid neilt, kelle monolavastused tulevad välja selle kuu lõpus. Sel kuul on oodata väga mehist ülesastumist!
Ja homme, 14. aprillil, on meie blogirongi esimene sünnipäev. Hurraa! Tagasivaateliselt ja võrdluseks võib piiluda esimest postitust üldse siit.
Järgmisel nädalal on kuulda ka ühel teatud jätsu-kaarel üht teatud koosseisu ühe teatud etendusega "Lood pildi seest", mis on teatud teistsugusemas võtmes... Kuuldavasti olevat teatud 19. aprillil...Piilu siit lähemalt.
Lõpetuseks: imetlege kevadet ja lilli ning tehke täna veel kellelegi üks soe kalli. (Viimase pildi peal tervitabki Patsu (Notsu)--ainuke koer, keda ma tean, kes oskab ja tahab kallistada.)
| 
Ja boonuspilt, et oleks natuke piinlik ja natuke naljakas.
| 
|
