Ehk Laura (Niilz) ja Lauri (Mäezepp) on ühendanud oma jõud ning siin ongi meie kahenädalane mõttelend blogi näol.
Esiteks väike meeldetuletus, et oleme kogunud kokku lastelaule kõikidest enda lastelavastustest ja pakkinud need ühes lõbusa ja särava plaadi peale, millel oleks aga lendu tõusmiseks natukene hoogu vaja. Meie lennule saad SIIT hoogu anda! :)
Lauri mõtted väikestest asjadest.
Kissa!
Mis meil siis küll eelmisel nädalal juhtus?
Me salvestasime muusikamajas lastelauluplaati, mis saab varsti valmis! Ja siis me kuulame ja naudime seda kõik koos... KEVADEL-SUVEL-SÜGISEL JA TALVEL!
Ma sain seal stuudios produtsendihärrat mängida. Ma ei ole kunagi väga tahtnud ohje enda käes hoida ja inimestele käske jagada. See käsutamine on mulle alati vastumeelne olnud, aga seal ma pidin ise selles "kaagutaja" rollis olema. Ma proovisin võimalikult pehmelt kõike lahendada ja ma usun, et enamjaolt tuli see välja ka... enamjaolt. Aga see pole üldse nii lihtne, kui välja paistab.
Ma usun, et see vastutuse võtmine saab kogemuse abil ainult lihtsamaks minna.
SalaKohtumine
Ühel õhtul saime me kursusega kokku ja rääkisime. Seda oli meile kõigile vaja.
Memmekas
Kui ma keskkoolis käisin, siis laupäeva hommikuti äratas ema mind hommikul vara üles ja tahtis, et ma teda aias aitaksin: veaksin kastekanne ja ämbreid mööda aeda ringi, mõnikord kaevaks isegi väikese augu maasse, et pirnipuud istutada või midagi sellist... Ilmselgelt tundsin ma end (erinevatel põhjustel) laupäeva hommikul väga halvasti ja olin risti-vastu sellele aianikerdusele !
Aga nüüd, kui ma olen siin, Viltsis, ma võiksin isegi öelda, et ma igatsen neid Rakvere aiatoimetusi. Paneks tomatitaimed kasvuhoone mulda, lõiguks õunapuid ja kastaks! kastaks! kastaks!
Ma tahan teha midagi, millel oleks käegakatsutav tulemus, seepärast naudin ma viimasel ajal nõude pesemist. Mis sinuga juhtus, Lauri?
Mul Viljandis aeda pole, aga mu toas on nüüd üks draakonipuu. Ta oli talvel peaaegu ära surnud, aga ma andsin talle vett ja ta kasvab, ja minust saab aednik. Ja mul on uus SÕBER/KODULOOM/TAIM.
LAURA REPORTAAŽ JA MÕTTELEND:
Esiteks väike meeldetuletus, et oleme kogunud kokku lastelaule kõikidest enda lastelavastustest ja pakkinud need ühes lõbusa ja särava plaadi peale, millel oleks aga lendu tõusmiseks natukene hoogu vaja. Meie lennule saad SIIT hoogu anda! :)
Lauri mõtted väikestest asjadest.
Kissa!
Mis meil siis küll eelmisel nädalal juhtus?
Me salvestasime muusikamajas lastelauluplaati, mis saab varsti valmis! Ja siis me kuulame ja naudime seda kõik koos... KEVADEL-SUVEL-SÜGISEL JA TALVEL!
Ma sain seal stuudios produtsendihärrat mängida. Ma ei ole kunagi väga tahtnud ohje enda käes hoida ja inimestele käske jagada. See käsutamine on mulle alati vastumeelne olnud, aga seal ma pidin ise selles "kaagutaja" rollis olema. Ma proovisin võimalikult pehmelt kõike lahendada ja ma usun, et enamjaolt tuli see välja ka... enamjaolt. Aga see pole üldse nii lihtne, kui välja paistab.
Ma usun, et see vastutuse võtmine saab kogemuse abil ainult lihtsamaks minna.
SalaKohtumine
Ühel õhtul saime me kursusega kokku ja rääkisime. Seda oli meile kõigile vaja.
Memmekas
Kui ma keskkoolis käisin, siis laupäeva hommikuti äratas ema mind hommikul vara üles ja tahtis, et ma teda aias aitaksin: veaksin kastekanne ja ämbreid mööda aeda ringi, mõnikord kaevaks isegi väikese augu maasse, et pirnipuud istutada või midagi sellist... Ilmselgelt tundsin ma end (erinevatel põhjustel) laupäeva hommikul väga halvasti ja olin risti-vastu sellele aianikerdusele !
Aga nüüd, kui ma olen siin, Viltsis, ma võiksin isegi öelda, et ma igatsen neid Rakvere aiatoimetusi. Paneks tomatitaimed kasvuhoone mulda, lõiguks õunapuid ja kastaks! kastaks! kastaks!
Ma tahan teha midagi, millel oleks käegakatsutav tulemus, seepärast naudin ma viimasel ajal nõude pesemist. Mis sinuga juhtus, Lauri?
Mul Viljandis aeda pole, aga mu toas on nüüd üks draakonipuu. Ta oli talvel peaaegu ära surnud, aga ma andsin talle vett ja ta kasvab, ja minust saab aednik. Ja mul on uus SÕBER/KODULOOM/TAIM.
LAURA REPORTAAŽ JA MÕTTELEND:
Selle nädala (10.-16. märts) põhisündmused on seotud Märtsidionüüsia ettevalmistustega (täpsem info meie pealehel: http://10lend.weebly.com/). EHK SIIS pange end valmis, sest 21.-27. märts toimub Tartus Genklubis ja selle lähistel palju müstilist ning meelierutavat!!!
Täna hommikul ärkasin üle tüki aja jälle Haapsalus ning kuigi õu on täis mingit ebamäärast ja lägast lörtsi, siis sellegipoolest pressib kevad tasapisi peale. Viimased kaks nädalat olen ärganud Viljandis sinise ja päikesepaistelise taeva taustal üles ning siit ka üleskutse: ON AEG MINNA JOOKSMA/ JALUTAMA/ MATKAMA! Mina näiteks läbisin eile joostes uhked 11 kilomeetrit. Vastutuul oleks mu
lõpukilomeetritel peaaegu murdnud, kuid suutsin tuule siiski alistada. Ja viimasel ajal on hakanud mu peas kasvama idee, et maratoni läbimine võiks juba järgmisel aastal küll kõne alla tulla.
(suvine muusika)
Järgmine tore mõte: osta talumune ja otse omanikult. See polegi nii keeruline. Kanapidajad (kui selline termin eksisteerib) ei reklaami end kaubanduskeskuses, vaid levitavad oma toodet pigem tutvuste kaudu. Hoia kõrvad lahti ja tee asjast juttu ning juba õige kähku leiadki arvatavasti toreda taluniku/kanapidaja, kelle käest saad eriti maitsvaid, toitvaid ja ökosid munasid NING arvatavasti MITTE ÜLDSE KALLIMALT KUI POES (näiteks Viljandis maksan mina 10 SUURE õrrekana muna eest, mille ostan otse omanikult, 1,50€ ja Selveris maksab karp L-suuruses puurikanade munasid 1,49€). Asi tasub end ära. Ning talumunal ja poemunal ON VAHE (eriti suvel, siis tundub poemuna söömine täiesti arutu ja toiteväärtusetu tegevus). [talumuna: õrrel peetav kana, kes saab vabalt ka õue peal liikuda ja nö normaalset kanaelu elada; poemuna: puuris peetav kana, kes eksisteerib tööstuslikul eesmärgil].
Väike pick-up line'i idee:
Täna hommikul ärkasin üle tüki aja jälle Haapsalus ning kuigi õu on täis mingit ebamäärast ja lägast lörtsi, siis sellegipoolest pressib kevad tasapisi peale. Viimased kaks nädalat olen ärganud Viljandis sinise ja päikesepaistelise taeva taustal üles ning siit ka üleskutse: ON AEG MINNA JOOKSMA/ JALUTAMA/ MATKAMA! Mina näiteks läbisin eile joostes uhked 11 kilomeetrit. Vastutuul oleks mu
lõpukilomeetritel peaaegu murdnud, kuid suutsin tuule siiski alistada. Ja viimasel ajal on hakanud mu peas kasvama idee, et maratoni läbimine võiks juba järgmisel aastal küll kõne alla tulla.
(suvine muusika)
Järgmine tore mõte: osta talumune ja otse omanikult. See polegi nii keeruline. Kanapidajad (kui selline termin eksisteerib) ei reklaami end kaubanduskeskuses, vaid levitavad oma toodet pigem tutvuste kaudu. Hoia kõrvad lahti ja tee asjast juttu ning juba õige kähku leiadki arvatavasti toreda taluniku/kanapidaja, kelle käest saad eriti maitsvaid, toitvaid ja ökosid munasid NING arvatavasti MITTE ÜLDSE KALLIMALT KUI POES (näiteks Viljandis maksan mina 10 SUURE õrrekana muna eest, mille ostan otse omanikult, 1,50€ ja Selveris maksab karp L-suuruses puurikanade munasid 1,49€). Asi tasub end ära. Ning talumunal ja poemunal ON VAHE (eriti suvel, siis tundub poemuna söömine täiesti arutu ja toiteväärtusetu tegevus). [talumuna: õrrel peetav kana, kes saab vabalt ka õue peal liikuda ja nö normaalset kanaelu elada; poemuna: puuris peetav kana, kes eksisteerib tööstuslikul eesmärgil].
Väike pick-up line'i idee:
Tundmatust lubades,
Teie Laura ja Lauri
Teie Laura ja Lauri
