(Tegemist on mitte juubelilauluga, vaid lihtsalt heade vibratsioonidega, nagu ka on laulnud The Beach Boys. Tropmetid ja trummid on kahtlemata omandanud muusikas võimsa komboenergia.)
EPIC kuubis Tbilisi protektor ja grusiinide Ema vaatamas üle pealinna. 1. päev
Lutikaaaaaas! Lutikaaas jooksis üle mu kintsu nagu põranda ja naksas minu liha. Ma vihastusin. "Sina selgrootu! Kas ma peaks sinuga liha jagama? O m a liha? Siis ma kangestusin... Maa... peaksingi... eks ole? O m a liha jagama... Mmhm
Lutikaaaaaas! Lutikaaas jooksis üle mu kintsu nagu põranda ja naksas minu liha. Ma vihastusin. "Sina selgrootu! Kas ma peaks sinuga liha jagama? O m a liha? Siis ma kangestusin... Maa... peaksingi... eks ole? O m a liha jagama... Mmhm
2. päev
Magades aju (taas)loob situatsioone elust; mina - keskmise tegelasena, läbielajana - leian end taaskord sarnasest olukorrast nagu tegelikkuseski. Aga. Samamoodi lihtne on unes eksida, unes lähevad asjad ikka sassi (ka elus ju) - mis siis? Siis algab pinge ja võitlus. Kõik eeldused tragöödiaks ja potentsiaalseks katarsiseks. On see teadvuse püüd puhastuda ja seeläbi paremaks saada nagu tragöödiagi inimesele läheneda tahab?
Magades aju (taas)loob situatsioone elust; mina - keskmise tegelasena, läbielajana - leian end taaskord sarnasest olukorrast nagu tegelikkuseski. Aga. Samamoodi lihtne on unes eksida, unes lähevad asjad ikka sassi (ka elus ju) - mis siis? Siis algab pinge ja võitlus. Kõik eeldused tragöödiaks ja potentsiaalseks katarsiseks. On see teadvuse püüd puhastuda ja seeläbi paremaks saada nagu tragöödiagi inimesele läheneda tahab?
Kus küll oled seda motiivi teatrites veel kohanud?
3. päev
Sotsiaalne kangas langeb me kõigi peale; moondab meie silmi ja vaadet; hingi ja olekut ja emotsioone kah. Ühendab, a nivelleerib; see on ok. Kui ta teisele inimesele tahab head, kasutab armastuse jõudu; siis saab isegi mängida värviliste valede pinnal, nagu lõuendil mängitakse; saab hüpata neilt vedrudelt. Karta ei saa, ning enda loomust ei hüljata. Aga kuidas avastada oma loomust, mitte loomsust? Kellel on rohkem õigus - Aare Laanemetsal või Albert Schweitzeril... - ... Andke talle palitu! Ta ei taha paljaid rindu. Ta tahab nibusid! Tooge talle nibusid. Kondossidest tatilapid ei keelusta meid. Aga kuidas avastada oma loomust, mitte loomsust?
Grusiinide vetsupotid eeldavad kükitamistehnikat. See on hea, see on õige. Õiglane mitte, aga õige. Andke talle strobo ja ta tantsib. Andke talle enesekindlus, ta teeb, mida iganes. Kus on enesekindlus! Siin gaasitünnid pagasnikus, temperamendid tules.
Sotsiaalne kangas langeb me kõigi peale; moondab meie silmi ja vaadet; hingi ja olekut ja emotsioone kah. Ühendab, a nivelleerib; see on ok. Kui ta teisele inimesele tahab head, kasutab armastuse jõudu; siis saab isegi mängida värviliste valede pinnal, nagu lõuendil mängitakse; saab hüpata neilt vedrudelt. Karta ei saa, ning enda loomust ei hüljata. Aga kuidas avastada oma loomust, mitte loomsust? Kellel on rohkem õigus - Aare Laanemetsal või Albert Schweitzeril... - ... Andke talle palitu! Ta ei taha paljaid rindu. Ta tahab nibusid! Tooge talle nibusid. Kondossidest tatilapid ei keelusta meid. Aga kuidas avastada oma loomust, mitte loomsust?
Grusiinide vetsupotid eeldavad kükitamistehnikat. See on hea, see on õige. Õiglane mitte, aga õige. Andke talle strobo ja ta tantsib. Andke talle enesekindlus, ta teeb, mida iganes. Kus on enesekindlus! Siin gaasitünnid pagasnikus, temperamendid tules.
Kaukasuses sai asi reaalseks (vasakul nurgas HUKK reaalsusele tanki lendamas ehk etsi iPhone'i logo)
4. päev
Kloostri ümbrus sulnis isolatsioonis, valvatud uzimeeste ja mastiffi poolt; kloostris aga soiub munk intensiivselt mantrat, muuhulgas artifaktid, ikoonid ja sarkofaag. Nunnasid ei näe ja presentsi ei tunne. Arvatavasti nad siiski on seal puidust seinte taga. Varsti rallime jahimehe džiibi järel, sellist retsimist võib ekstreemsuseks nimetada ja selline elu, see on hormonaalne kaif. Süüa, süüa...
Kloostri ümbrus sulnis isolatsioonis, valvatud uzimeeste ja mastiffi poolt; kloostris aga soiub munk intensiivselt mantrat, muuhulgas artifaktid, ikoonid ja sarkofaag. Nunnasid ei näe ja presentsi ei tunne. Arvatavasti nad siiski on seal puidust seinte taga. Varsti rallime jahimehe džiibi järel, sellist retsimist võib ekstreemsuseks nimetada ja selline elu, see on hormonaalne kaif. Süüa, süüa...
Siin elas Stalin
5. päev
Kui porgand maitses nagu kurk ja kamina asemel andis sooja simsi ette paigutatud radikas.
Heitgaaside ja kuue rea autode vahel seisab tüdruk, automobiilid põiklevad mööda, plika pistab lipikuid autodesse, lahtistest akendest - peaaegu nagu sport, aga samas ka ellujäämine siin ilmas.
Pikutab facebook'is, teised ootavad.
Kui ta saab aru, et tal pole vabadust öelda paljusid asju, käituda vastavalt, ning omada oma aega, privaatsust või kontrolli, jätab ta endale oma otseselt avaldamata mõtted ja tunded.
Kui porgand maitses nagu kurk ja kamina asemel andis sooja simsi ette paigutatud radikas.
Heitgaaside ja kuue rea autode vahel seisab tüdruk, automobiilid põiklevad mööda, plika pistab lipikuid autodesse, lahtistest akendest - peaaegu nagu sport, aga samas ka ellujäämine siin ilmas.
Pikutab facebook'is, teised ootavad.
Kui ta saab aru, et tal pole vabadust öelda paljusid asju, käituda vastavalt, ning omada oma aega, privaatsust või kontrolli, jätab ta endale oma otseselt avaldamata mõtted ja tunded.
Tüüpiline Gruusia mäger
6. päev
Miks ühiskonna lapsed on kaotanud tõe?
Tõde on kätes, kindad kätel,
tõde on peas, müts on peas;
tõde on südames, vale on suus.
Kui paljud ei ratsuta paljalt tõe seljas, siis nad hüppavad tühja täku otsa.
Ehitatakse sõnu, mille varjus vaid janus algallikad.
Miks ühiskonna lapsed on kaotanud tõe?
Tõde on kätes, kindad kätel,
tõde on peas, müts on peas;
tõde on südames, vale on suus.
Kui paljud ei ratsuta paljalt tõe seljas, siis nad hüppavad tühja täku otsa.
Ehitatakse sõnu, mille varjus vaid janus algallikad.
Kas tunned seda ilmet?
7. päev
Mil maailma tilkus tätrinektarit.
Tätri jäust ja imest.
Vahepeal ta valib sõnade kuhjamise ja väljendite asemel hoopis pausi. Milleks elust üle ludistada? Laval on nii, et võib sattuda sabinasse... sajasilmse eluka ees, kes tegelikult on uudistav mitmepealisus. Siis laval tahab ta mikski kiirustada, veel hullem - vältida raskeid kohti, milles on mahla, oo jaa. See on ideaalnäide kohaloleku jäust. Mõnd mehhaanilist tegevust täites ehk ei pea nii kohal olema. Mida enam ta laval mehhaniseerub, seda vibalikum on vili. Jäud on sõnades, pausides, toonis, silmades, emotsioonis, mis ta endas üles kutsub, läbi laseb, välja paiskab. Jäud on toega rääkimises ja väleduses, tempos. Jäud on julguses hüpata tähelepanusse ja ses sulistada. Vabaneda egost ja identiteedist- vajab palju jäudu, aga see tasub end. Jäud on karakteri tunnetamises ja selles elamises, sellega ühildumises; usalduses - teatritinglikkuse usaldamises, partneri usaldamises. Jäud on koha peal leegitsedes (oma) sise- ja välismaailma impulsside teadvustamises, registreerimises, reageerimises ja väljenduses. Ja jäud on mitte kõikide impulsside vastuvõtmises. Nende, mida tegelikult ihaldab EGO. Siin, kallis inimene, aitab teda intuitsioon - tunnetus, teadlikkus ja vana hea haritus ning kogemus. Alati esimest teed... mitte rüübata. Bla bla palju... Kuidagi peab see teatri ime juhtuma.
Osake tätri ime neksusest
- Tegelane A
Üks Must Kast manifesteerub ja kristalliseerib olevikku.
Mil maailma tilkus tätrinektarit.
Tätri jäust ja imest.
Vahepeal ta valib sõnade kuhjamise ja väljendite asemel hoopis pausi. Milleks elust üle ludistada? Laval on nii, et võib sattuda sabinasse... sajasilmse eluka ees, kes tegelikult on uudistav mitmepealisus. Siis laval tahab ta mikski kiirustada, veel hullem - vältida raskeid kohti, milles on mahla, oo jaa. See on ideaalnäide kohaloleku jäust. Mõnd mehhaanilist tegevust täites ehk ei pea nii kohal olema. Mida enam ta laval mehhaniseerub, seda vibalikum on vili. Jäud on sõnades, pausides, toonis, silmades, emotsioonis, mis ta endas üles kutsub, läbi laseb, välja paiskab. Jäud on toega rääkimises ja väleduses, tempos. Jäud on julguses hüpata tähelepanusse ja ses sulistada. Vabaneda egost ja identiteedist- vajab palju jäudu, aga see tasub end. Jäud on karakteri tunnetamises ja selles elamises, sellega ühildumises; usalduses - teatritinglikkuse usaldamises, partneri usaldamises. Jäud on koha peal leegitsedes (oma) sise- ja välismaailma impulsside teadvustamises, registreerimises, reageerimises ja väljenduses. Ja jäud on mitte kõikide impulsside vastuvõtmises. Nende, mida tegelikult ihaldab EGO. Siin, kallis inimene, aitab teda intuitsioon - tunnetus, teadlikkus ja vana hea haritus ning kogemus. Alati esimest teed... mitte rüübata. Bla bla palju... Kuidagi peab see teatri ime juhtuma.
Osake tätri ime neksusest
- Tegelane A
Üks Must Kast manifesteerub ja kristalliseerib olevikku.
Kedagi peab see kõik kottima. Või siis mitte midagi ei koti mitte kedagi.
