Tere, armsad lugejad! Sel korral vastutavad blogimise eest lausa kaks inimest: Kristjan ja Liina. Kristjan panustab blogisse piltide, videode, märkmetega ja mina üritan sellest kõigest postituse kokku seada.
Sel nädalal sõitsid ligikaudu pooled meie kursuselt Pokumaale, et taastada eelmisel aastal tehtud suvelavastus "Pokumäng". Möödunud aastal kuulusid koosseisu lisaks Mihklile, Kristjanile, Sandrile, Fatmele, Laurale, Kaijale veel Linda Vaher ja Imbi Türk, ent sel aastal tuli kahele viimasele asendajad leida, kelleks osutusin mina, Liina ja minu kallis kursaõde Birgit. Läksime Pokumaale päevase varuga. Taastuspäeva ülesanne oli minule ja Birgitile lavastuse kontseptsioon, akrobaatika ja laulud selgeks õpetada. Muidugi ei läinud kõik nii libedalt, kui ideaalis oleks loota võinud. Pokumaale jõudes oli päike kõrgel taevas, paksu lõuna-eesti metsa vahel oli väga lämbe ja parmusid oli metsikult. Et meie õhtused läbimängud ka nihkesse viia, oli ilmataat otsustanud meile äikesetormi saata, mistõttu meie proovipäev lõppes loodetud muruplatsi asemel hoopis hilistel õhtutundidel Pokukojas. Järgmisel hommikul mängisime lavastuse etenduse korras läbi ja enne, kui me arugi saime, oligi käes aeg meie selleaastaseks esimeseks etenduseks päris publikuga. Kõik läks ootuspäraselt ja suuremate viperusteta. Seevastu õhtune etendus, ma julgen väita, on lausa kirjeldamatu. Vahetult enne etendust hakkas kergelt sadama, teel etenduse platsile sadas juba kõvasti ja etenduse ajal kärgatas kõu nii valjusti, et meie seast välgutundlikumad tahtsid hetkeks mängimise isegi lõpetada. Kuna "Pokumängu" näol on tegu vägagi füüsilise etendusega, mis hõlmab endas kümneid kukerpalle ja suurel hulgal teisi akrobaatilisi elemente nagu rullimised, tõsted, hundirattad, tantusjupp ja erinevad kepslemised, nägime me juba etenduse viiendal minutil välja justkui oleks meid ämbiga üle valatud ja mullaga loobitud. Lisaks meie üliesinduslikule välimusele andis meie lavastaja Jaanika Juhanson, kes istus publikus, meile aeg-ajalt märke, et tugeva vihasabina ja müristamise tõttu pole meid kuulda. Meie õhtune publik oli aga meie mängust originaalkeskkonnas ja loodusõudude kütkeis tõeliselt huvitatud, mistõttu jäid kasutamata ka lavastaja poolt pakutud alternatiivid siseruumis mängimiseks. Meie ise jäime õhtuse elamusetendusega muidugi väga rahule, sest selline kogemus oli meile ainukordne ja vää-ga fun! Peale õhtusööki jätkus(?)/kulmineerus(?) meie õhtu suitsusaunas, kuhu jõudsid koosseisud Mihkel-Kristjan ja Laura-Liina-Kaija. Vähemalt viimasest kolmikust on loodetavasti igaveseks kõik halvad vaimud, libahundid ja patud välja pekstud, seega edaspidi pakume üksnes puhast kunsti. Poisid enda saunaelamusest niivõrd ei rääkinud.
Järgmiste päevade rütm jätkus samuti: söök, etendus, söök, etendus, söök, kuhu vahele mahtusid lavastaja märkuste kuulamised, Tsitadelli mängimised, lugemised, magamised, katse päevitamiseks ja õhtune ujumas- ja poeskäik.
Sel nädalal sõitsid ligikaudu pooled meie kursuselt Pokumaale, et taastada eelmisel aastal tehtud suvelavastus "Pokumäng". Möödunud aastal kuulusid koosseisu lisaks Mihklile, Kristjanile, Sandrile, Fatmele, Laurale, Kaijale veel Linda Vaher ja Imbi Türk, ent sel aastal tuli kahele viimasele asendajad leida, kelleks osutusin mina, Liina ja minu kallis kursaõde Birgit. Läksime Pokumaale päevase varuga. Taastuspäeva ülesanne oli minule ja Birgitile lavastuse kontseptsioon, akrobaatika ja laulud selgeks õpetada. Muidugi ei läinud kõik nii libedalt, kui ideaalis oleks loota võinud. Pokumaale jõudes oli päike kõrgel taevas, paksu lõuna-eesti metsa vahel oli väga lämbe ja parmusid oli metsikult. Et meie õhtused läbimängud ka nihkesse viia, oli ilmataat otsustanud meile äikesetormi saata, mistõttu meie proovipäev lõppes loodetud muruplatsi asemel hoopis hilistel õhtutundidel Pokukojas. Järgmisel hommikul mängisime lavastuse etenduse korras läbi ja enne, kui me arugi saime, oligi käes aeg meie selleaastaseks esimeseks etenduseks päris publikuga. Kõik läks ootuspäraselt ja suuremate viperusteta. Seevastu õhtune etendus, ma julgen väita, on lausa kirjeldamatu. Vahetult enne etendust hakkas kergelt sadama, teel etenduse platsile sadas juba kõvasti ja etenduse ajal kärgatas kõu nii valjusti, et meie seast välgutundlikumad tahtsid hetkeks mängimise isegi lõpetada. Kuna "Pokumängu" näol on tegu vägagi füüsilise etendusega, mis hõlmab endas kümneid kukerpalle ja suurel hulgal teisi akrobaatilisi elemente nagu rullimised, tõsted, hundirattad, tantusjupp ja erinevad kepslemised, nägime me juba etenduse viiendal minutil välja justkui oleks meid ämbiga üle valatud ja mullaga loobitud. Lisaks meie üliesinduslikule välimusele andis meie lavastaja Jaanika Juhanson, kes istus publikus, meile aeg-ajalt märke, et tugeva vihasabina ja müristamise tõttu pole meid kuulda. Meie õhtune publik oli aga meie mängust originaalkeskkonnas ja loodusõudude kütkeis tõeliselt huvitatud, mistõttu jäid kasutamata ka lavastaja poolt pakutud alternatiivid siseruumis mängimiseks. Meie ise jäime õhtuse elamusetendusega muidugi väga rahule, sest selline kogemus oli meile ainukordne ja vää-ga fun! Peale õhtusööki jätkus(?)/kulmineerus(?) meie õhtu suitsusaunas, kuhu jõudsid koosseisud Mihkel-Kristjan ja Laura-Liina-Kaija. Vähemalt viimasest kolmikust on loodetavasti igaveseks kõik halvad vaimud, libahundid ja patud välja pekstud, seega edaspidi pakume üksnes puhast kunsti. Poisid enda saunaelamusest niivõrd ei rääkinud.
Järgmiste päevade rütm jätkus samuti: söök, etendus, söök, etendus, söök, kuhu vahele mahtusid lavastaja märkuste kuulamised, Tsitadelli mängimised, lugemised, magamised, katse päevitamiseks ja õhtune ujumas- ja poeskäik.
Mida tegid meie ülejäänud kursakaaslased, keda 4.juuli hommikul buss Viljandist lõuna-eestisse ei viinud?
Lennart on veetnud aega Viljandis ja Tartus, on tegelenud oma aju avardamise-lugemise ja ujumisega. Temapoolne lugemissoovitus kõigile on M. Burbery "Siili elegants".
Märt on olnud kodus, Märjamaal, tegelenud puhkamise ja koduste töödega ning oma sõnutsi olnud tegevuslikult kaugel oma tulevasest elukutsest.
Jaanika on oma vanade sõpradega kokku saanud, tantsinud, ujunud. Meie B+ veregrupiga neidis on meedias levinud appihõiget kuulda võtnud ja verekeskus on poole liitri vere võrra rikkam.
Meie Karl-Edgar van Tammi käis möödunud nädalal oma elus esimest korda Võrtsjärvel PURJETAMAS ning on elamuse võrra rikkam. Ülejäänud nädal möödus ennast harides: lugedes ja trenni tehes. Sammukese võrra Eci olemusele lähemale pääsed siis, kui Sindki, armas lugeja, E. Vilde näidendid puudutavad (Vilde on tema lugemissoovitus kõigile). Erialaliselt jätkates: meie härra jõudis käia ka kaugel Värskas "Peko" etendust vaatamas.
Kaarel on viimase nädala veetnud perega Soomes sõprade juures, kus ta on söönud palju head toitu ja käinud ühel saarel. Minu küsimuse peale, et kas tal on maailmale midagi öelda, mille võiksin näiteks inglise keeles edastada, et ta väljamaa lugejad saaksid meie tegemistega kursis olla, ütles ta "save the planet!".
Kristo viimane nädal on suur MÜS-TEE-RIUM!
Rauno käis õllesummeril, kuid mitte joomas ja laaberdamas, vaid tegemas oma kuldtööd (vt. eelmist postitust)! Päev hiljem läks ta Rõuge Paadirallile, millest ta oma hea sõbraga osa võttis. Kuldmedalit sealt ei tulnud, aga kuldmehe ja kuldaväärt näitlejana on tal kullast juba küll!
Lauri liikus trajektooril Tallinn-Rakvere ja käis oma bändi, Ukerdajate, laagris.
Silver on tegelenud puhkamisega, lugemisega, ujumisega ja hääletamisega. Ühtlasi on ta teinud ettevalmistusi väga lahedale ettevõtmisele, mis alustab sel suvel - rändteatrile Vaba Vanker. Lisaks sellele jõudis ta Etsile sarnaselt Värskasse "Pekot" vaatama, millega ta jäi sarnaselt temale väga rahule. Kiidab nii näitlejaid, heliloojat kui kunstnikku. Kuna lavastuses tutvustati Setokeelt, ei hoia Sillu tagasi ja jagab meiega lahkesti oma uut lauset, näiteks "parmõ om timahava". Lugemiseks soovitab Silver võtta Stephen Kingi raamat "Isemoodi aastaajad".
Lõpetuseks näitame teile videosalvestist sellest, kui suurt tööd on vaja teha ühe lihtinimesega, et temast saaks üks pesuehtne Poku.
/Videos sisalduvad trikid ja inimtöötlused on tehtud koostöös professionaalidega. Ärge katsuge neid kodus järgi teha!/
Lennart on veetnud aega Viljandis ja Tartus, on tegelenud oma aju avardamise-lugemise ja ujumisega. Temapoolne lugemissoovitus kõigile on M. Burbery "Siili elegants".
Märt on olnud kodus, Märjamaal, tegelenud puhkamise ja koduste töödega ning oma sõnutsi olnud tegevuslikult kaugel oma tulevasest elukutsest.
Jaanika on oma vanade sõpradega kokku saanud, tantsinud, ujunud. Meie B+ veregrupiga neidis on meedias levinud appihõiget kuulda võtnud ja verekeskus on poole liitri vere võrra rikkam.
Meie Karl-Edgar van Tammi käis möödunud nädalal oma elus esimest korda Võrtsjärvel PURJETAMAS ning on elamuse võrra rikkam. Ülejäänud nädal möödus ennast harides: lugedes ja trenni tehes. Sammukese võrra Eci olemusele lähemale pääsed siis, kui Sindki, armas lugeja, E. Vilde näidendid puudutavad (Vilde on tema lugemissoovitus kõigile). Erialaliselt jätkates: meie härra jõudis käia ka kaugel Värskas "Peko" etendust vaatamas.
Kaarel on viimase nädala veetnud perega Soomes sõprade juures, kus ta on söönud palju head toitu ja käinud ühel saarel. Minu küsimuse peale, et kas tal on maailmale midagi öelda, mille võiksin näiteks inglise keeles edastada, et ta väljamaa lugejad saaksid meie tegemistega kursis olla, ütles ta "save the planet!".
Kristo viimane nädal on suur MÜS-TEE-RIUM!
Rauno käis õllesummeril, kuid mitte joomas ja laaberdamas, vaid tegemas oma kuldtööd (vt. eelmist postitust)! Päev hiljem läks ta Rõuge Paadirallile, millest ta oma hea sõbraga osa võttis. Kuldmedalit sealt ei tulnud, aga kuldmehe ja kuldaväärt näitlejana on tal kullast juba küll!
Lauri liikus trajektooril Tallinn-Rakvere ja käis oma bändi, Ukerdajate, laagris.
Silver on tegelenud puhkamisega, lugemisega, ujumisega ja hääletamisega. Ühtlasi on ta teinud ettevalmistusi väga lahedale ettevõtmisele, mis alustab sel suvel - rändteatrile Vaba Vanker. Lisaks sellele jõudis ta Etsile sarnaselt Värskasse "Pekot" vaatama, millega ta jäi sarnaselt temale väga rahule. Kiidab nii näitlejaid, heliloojat kui kunstnikku. Kuna lavastuses tutvustati Setokeelt, ei hoia Sillu tagasi ja jagab meiega lahkesti oma uut lauset, näiteks "parmõ om timahava". Lugemiseks soovitab Silver võtta Stephen Kingi raamat "Isemoodi aastaajad".
Lõpetuseks näitame teile videosalvestist sellest, kui suurt tööd on vaja teha ühe lihtinimesega, et temast saaks üks pesuehtne Poku.
/Videos sisalduvad trikid ja inimtöötlused on tehtud koostöös professionaalidega. Ärge katsuge neid kodus järgi teha!/
Ilusat suve kõigile!
Liina ja Kristjan